Karksi vald | Ajalugu

4

rtf

Eesti vallad

Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v

Ühiskonnaõpetus

44

pdf

Abja-Paluoja

................... 17 Lisad ...................................................................................................................................................... 18 2 Sissejuhatus Abja-Paluoja on Lõuna-Eesti linn Abja vallas Viljandimaal. Halliste jõkke suubuv Pöögle oja on Abja valla põhjapoolseks piiriks, Saarde vald läänepiiriks, idapiiriks Karksi vald ja lõunapiiriks Läti Vabariik. Ajalooliselt kuulus Abja Halliste kihelkonda. Abja-Paluoja sai alevikuks 29. detsembril 1945 ja linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluoja muutus vallasiseseks linnaks. Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa pealinnaks. Autor valis referaadi teemaks Abja-Paluoja asustusüksuse arengu seetõttu, et antud koht Eestis on autorile väga südamelähedane ning tema lapsepõlve kodu

Eesti asustuse kujunemine

31

docx

Nimetu

(mõlemas 6kohta) lähedus, odav hind Luuka Karksi-Nuia Inimene 13-15 Asukoht Enamus paljude Puhkemaja Grupp(al.10) 10 keskuses, voodikohtadega Odav hind toad, Mellini Karksi vald, Inimene 12-13 Odav hind Asukoht Puhkekeskus Leeli küla +käibemaks Abja Staadioni tn 4, Majutus isiku kohta Odav hind Asukoht ja maja Õpilaskodu Abja-Paluoja, kuni ööpäev 9.27 kodukord 2-5 ööpäeva 7.99 69402 6 ja enam ööpäeva 6.39 Viljandimaa Õpilastele

Kategoriseerimata

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

Fazer Eesti 745 185 251 362 Tallinn Leibur AS 357 254 264 293 371 Tallinn Baltic Pulp&Paper 544 602 572 545 Kehra, raskustes Smead Eesti 464 397 372 470 Kohila, uus nimi Atlanta Balti Spoon 600 195 388 297 Kuusalu vald Balcas Eesti 196 244 257 285 Vaida, saeveski Baltic Panel Grupp 130 254 160 Kohila, vineer, pankrott Standard AS 209 125 156 209 271 Tallinn, mööbel Aegviidu Puit 64 139 109 Neiseri Grupp 120 85 127 138 Laagri, diivanid Tarmel AS 146 74 101 106 94 Tallinn ABB AS 521 754 1376 Tallinn, soojus

Keskkond

40

pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28 Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926. aastaks oli aga linnaelanike arv juba 14 846 inimest, mis oli pisut rohkem kui 1919

Ajalugu

66

xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12

Informaatika

122

docx

Финансовый учёт II

II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . , .. : ()

Finantsjuhtimine

262

xls

Exceli-kodutöö

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju

Arvuti