Hõõrdejõud (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud­ kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud­ Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk­ füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S

Füüsika

3

docx

DÜNAAMIKA

1) ühtlaselt üles 2) üles kiirendusega 3) alla kiirendusega RÕHUMISJÕUD Jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Tähis F Mõjub alati pinnaga risti. TOEREAKTSIOON ­ rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. Rõhumisjõud ja toereaktsioon on alati võrdsed ja vastassuunalised. N= -F HÕÕRDEJÕUD Mõjub liikuvatele ja seisvatele kehadele. Jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. SEISUHÕÕRDEMINE Nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal nt kruvi seinas. Alati suuruselt võrdse ja vastassuunalise jõuga, mis püüab keha liikuma panna. LIUGEHÕÕRDEJÕUD Nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist. Hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Vastu pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. VALEMID: Hõõrdumise põhjused:

Füüsika

6

docx

Dünaamika kokkuvõte

nimetataksefüüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p Rõhk on rõhumisjõu ja pindala jagatis. Rõhu mõõtühik on 1 paskal — 1 Pa = 1 N/m2. Erinevalt jõust ei ole rõhk vektoriaalne suurus. Hõõrdejõud mõjub mitte ainult liikuvatele vaid ka paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks

Füüsika

5

doc

Newtoni seadused

· Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = * N F h ­ hõõrdejõud ­ hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K ­ keha jäikus l ­ teepikkus 17

Füüsika

14

docx

Newtoni seadus

 Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1 Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2 Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = μ* N F h – hõõrdejõud μ – hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K – keha jäikus l – teepikkus 17

Füüsika

12

doc

Jõud

arvuliselt. Keha mõju arvuliseks väljendamiseks on kasutusele võetud jõu mõiste. Jõud on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse dünamomeetriga. Jõuühik on 1 N. Me tutvusime raskusjõuga, hõõrdejõuga ja elastsusjõuga. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Raskusjõu tuttu kukuvad kõik vabad kehad maapinna poole. Kehtib seaduspärasus ­ mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Hõõrdejõud mõjub omavahel kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. Hõõrdejõu tõttu muutub keha kiirus. Elastse keha kuju muutmisel tekib kehas elastsusjõud. Elastsusjõu tõttu taastub keha esialgne kuju. Keha kuju muutumine kutsub esile keha või kehaosade kiiruse muutuse. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/images/7-5-6-1-1.gif http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/joud_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:x8jAaOfvIF0J:tooleht.matefus

Loodusõpetus

1

doc

Jõud ja Impulss

ülemaailmne gravitatsiooniseadus). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud mõjub ka paigalseisvatele kehadele (klaas käes, nael seinas). Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha

Füüsika

3

odt

JÕUD JA IMPULSS

Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1)

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)