mõttele jõudsid. Paberi ja trükkimise, kompassi ja püssirohu leiutamine on mõjutanud maailma arengut rohkem kui ükski teine leiutis. Algne kompass, mida nimetati ka ,,lõunasse näitavaks kalaks", oli tehtud puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelohed võisid lennata 5. sajandil e.kr. Keiser Hani ajal leiutati hodurakmed. Need asendasid loomi lämmatavaid kaelarihmu ja suurendasid veojõudu. Spinning leiutati sõjariista järgi, mis tõi vaenlase suunas lennutatud oda tagasi. Rataskärud ilmusid 1. sajandi paiku. Seda käru, mida nimetati ka ,,puust härjaks" või ,,libisevaks hobuseks", sai vedada või lükata
Keskaja leiutised Merendus KARAVELL hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) LADINA PURI hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus
Sumerite leiutised Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsamad on ratas ja vanker. Nad on ka leiutanud kiilkirja. Sumerite kiilkiri. Esimesed linnaehitajad ·Niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad ·Ratta ja vankri leiutajad (sh potikeder) ·Adra leiutajad ·Kiilkirja leiutatud ·Mõõdu- ja kaaluühikud ·Vanimad koolid ·Vanimad raamatukogud ·Vanim eepos ,,Gilgamesh" ·Kümnend- ja kuuekümnendsüsteemi leiutajad, oskasid ka liita-lahutada, korrutada- jagada. Mari-Liis Karu 6.klass ,, Sumerite leiutised".
Alexander Graham Bell ( 3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Leiutised tänapäeval Tänapäeva leiutisi on palju. Jaapanis alati uued leiutised . Tänapäeval N : autod , arvutid , kosmoses tehnika, lennukid , vms leiutised Eestis Minikaamera piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME3 (Helluse bakter) Minikaamera Monox Valter Zapp KUULMISABIVAHENDID Äratuskellad Suitsualarm Uksekellad Beebialarm Veebikaamera 3G Mobiil Faks Tänan vaatamast!
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt
Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda
Kehaliste harjutustega tegelemine maal: Tekkis võistlemine erinevates kehalistes tegevustes, et välja selgitada, milline on kellegi võimekus ja kellele võib rünnaku ajal loota. Maadlemine, jooksmine, tantsimine, kivi heitmine, vehklemine puust keppidega, liu laskmine, üle lõkke hüppamine, rahvatantsud mängud. Hiliskeskaeg/vara-uusaeg... ...(renessanss) kui ajalooperiood; seda iseloomustavad tunnused: ilmalikkus, humanism, tagasipöördumine antiikkultuuri juurde, avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine ja rahvusriikide teke. Renessanssiaegne kultuur: filosoofia- N.Machiavelli ja T.Campanella (Itaalia); T.More ja F.Bacon (Inglismaa); J.A.Komensky (Tsehhimaa) loodusteadused- I.Newton (Inglismaa) kirjandus- Dante, F. Petrarca (Itaalia), W.Shakespeare (Inglismaa), Cervantes (Hispaania) kunst- Michelangelo, Leonardo da Vinci (Itaalia) Humanistide vaated inimeste kehalisele arendamisele: taotletakse inimese harmoonilist arendamist Vittorino da Feltre- 1425a
Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker Kiri- kiilkiri, mis on vanim teadaolev kiri. Haridus- Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks.
Kõik kommentaarid