50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rommula
Õppematerjali autor
ülekohtu eest -- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. 2. PEATÜKK. LOOMUSEISUNDIST 4. Et mõista poliitilist võimu õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma arvesse seisundit, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt -- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelleltki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on ka võrdsuse seisund, milles koguvõimja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellelgi ei ole seda rohkemkui teiste. On ilmne, et samast liigist ja klassist olendid, kes sünnivad samasuguste looduslike eelduste ja võimetega, peaksid olema võrdsed ka üksteise suhtes, väljaspool allumist või allutamist, kui just nende kõigi Isand ja Valitseja ei sea oma tahte avaliku teadaandmisega ühte teisest ülemaks
236, 238–239, 262–263, 268–272, 312–315, 363–368, 370–373. 2 Hobbesi sõnakasutust võib selgitada järgmiselt: sõna Art tähendab kunsti, oskust; selle oskuse või kunsti valdaja on Artificer ehk meister, oskus- või käsitööline, kelle töö tulemusena valmivad asjad, mis on artificial ehk kunstlikud, tehislikud, mitte-loomulikud. Tlk. 3 Hobbes selgitab peatükis 28, et on võtnud uhkete inimeste ja nende kõikvõimsa valitseja võrdluse Vanast Testamendist (Ii, 40, 41). Ta ütleb: “Jumal, olles esile toonud Leviatani suure võimu, nimetab teda uhkete kuningaks. Maa peal pole midagi, millega teda võrrelda. Ta on loodud sellisena, et ta ei pea kartma. Ta näeb kõiki kõrgeid asju enda all ja tema on kõigi uhkuse laste kuningas. Aga ta on surelik ja allub kõdunemisele, nagu ka kõik teised maised olendid, ja taevas (kuigi mitte maa peal) peab ta seisma
nooreks? Mis nii hõrk kui kahe inimese õiglane ja kindel kokkusaamine ühes mõttes, ühes tundes? Kui kaunid on andekate ja ustavate sammud ja kogud, kui nad sellele põksuvale südamele lähenevad! Niipea kui me oma kiindumustele voli anname, vormub maailm ümber: ei ole enam talve ega ööd; kõik tragöödiad, kõik tüdimused isegi kõik kohustused kaovad; kestvat igavikku täidavad veel ainuüksi armastatud inimeste säravad kogud. Lastagu vaid hingel kindel olla, et kusagil kõiksuses kohtub ta taas oma sõbraga, ja ta viibib üksinduses rahuloleva ning rõõmsana ka tuhat aastat. Täna hommikul ärkasin ma, tundes harrast tänumeelt oma sõprade, nii uute kui vanade eest. Kas ei peaks ma siis nimetama Jumalat Ilusaks, kui ta end päevast päeva mulle niimoodi ilmutab oma andides? Ma olen tõre seltskonna suhtes, andun üksindusele, ja ometi pole ma nii
/ Arvo Valton - Mispärast sa küll mõtled, et rumalus - see ei ole hea? Kui inimlikku rumalust oleks edendatud ja kasvatatud sajandeid nagu on tehtud mõistusega, võib-olla oleks temast saanud siis midagi ülimalt väärtuslikku. / Jevgeni Zamjatin (seda kasutan siis, kui keegi jälle mingi lollusega hakkama saab ja seetõttu end sõimama kukub.. tuleb ju kuidagi tuju tõsta) - Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik. / Jean-Jacques Rousseau (sest vahel tundub mulle, et inimesed sõltuvad oma õnnes liialt teistest, unustades, et tegelikult on nende saatus nende endi kätes) - Nad uurisid inimloomust selleks, et temast õpetatud sõnadega rääkida, aga mitte selleks, et teda tundma õppida. / Jean-Jacques Rousseau (sest nii näib see kõige õppimisega olevat, aga vahel on mul vaja oma sõpradele selgeks teha, MIKS me midagi üldse õpime)
veel vastu võtta. Saab ju vaim sel puhul vabana kõigest koormavast jälgida kõiksust ja miski ei kalluta teda kõrvale looduse vaatlemiselt. Too teine, nauding, on karilooma hüve. Mõistuslikule lisame ebamõistusliku, aulisele mitteaulise! Selle jaoks 205 annab elule väärtuse keha kõditamine; (7) miks siis kõhklete ütlemast, et inimesel on hea, kui ta suulael on hea? Ja säärase, kelle jaoks ülim hüve seisneb lõhnades, värvides ja helides, arvad sina, ma ei ütlegi meeste, vaid inimeste hulka? Kasigu ta sellest kauneimate ja jumalaist järgmiste olendite hulgast, ühinegu söödast rõõmu tundva mõistuseta loomaga! (8) Hinge mõistuseta osal on kaks osa: üks vahva, auahne, taltsutamatu, kirgedes paiknev, teine madal, lõtv, naudinguile andunud; tolle ohjeldamatu, kuid parema, igatahes vahvama ja meheväärsema nad hülgavad, teist seevastu, jõuetut ja kõlvatut, peavad nad õnneliku elu jaoks hädavajalikuks. (9) Käskides
aga peab endast sellegipoolest lugu. Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid vasturääkivusi ette näinud, ja need pole mult julgust röövinud. Ma ei ründagi teadust, ma kaitsen voorust vooruslike inimeste ees. Ausus on kõlbelistele inimestele veel kallim kui eruditsioon õpetatutele. Mida mul siis karta on? Mind kuulava nõukogu haritust? Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid. Õiglased valitsejad pole kunagi tagasi kohkunud vaieldavates küsimustes iseend hukka mõistmast; ja täie õigusega on kõige soodsam olukord see, kui tuleb end kaitsta ausa ja haritud vastaspoole ees, kes on kohtunikuks omaenese kohtuasjas. ESIMENEOSA
mida ta on kohustatud teadma, valgustust edasi lükata; kuid sellest lahtiütlemine tähendaks tema isikule, veel enam aga järeltulijaile, inimkonna pühade õiguste rikkumist aj jalge alla tallamist. Praegu puudub inimestel tervikuna veel väga palju sellest, et nad oleksid juba võimelised religiooniasjus kindlalt ja hästi kasutama omaenese mõistust teiste abita või võiksid saada selleks võimeliseks. Ma määratlesin valgustuse põhipunktina inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniasjus, sest kunstide ja teaduste suhtes pole meie valitsejail huvi mängida oma alamate üle eeskostjat; pealegi on see alaealisus teistest niihästi kahjulikum kui ka autum. Kuid riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid,
siiski nende huvides. Vastupidiselt sellele on demokraatia üsna ilmselt niisugune süsteem, kus valitseb rahvas: see on kollektiivne enese-valitsus. Sellega on seletatud, mida tähendab öelda, et demokraatia on valitsus "rahva jaoks" ja "rahva poolt". Esimene element algses triaadis "rahva valitsus" tundub esmapilgul üsna tühi idee: mis oleks mitte rahva valitsus? Anarhia? Kuid mõte peitub siin selles, et demokraatlikul riigil on võim ainult nende inimeste üle, kes moodustavad valijaskonna. Valitsemine sõltuva klassi või territooriumi üle väidetakse olevat vastuolus tõelise demokraatia ideaalidega. Kõik tänapäeva teoreetikud on vähemasti vaikimisi üksmeelel, et ideaalselt peaks demokraatia rahuldama eeltoodud kolmeosalist kirjeldust. Kuid väljaspool seda üksmeelt käivad tohutud vaidlused selle üle, mida demokraatia endast kujutab. On kaasaegse poliitika üldine eeldus, et demokraatia on "hea asi".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid