Kirke Paris Alkoholid Alkoholideks nimetatakse ühendeid, kus tetraeedrilise süsiniku aatomiga on seotud üks või mitu hüdroksüülrühma. Ehk on tavainimesele kergem seda meelde jätta lihtsalt orgaanilise ühendina, milles esineb OH rühm. Alkohole kasutati juba väga ammusel ajal, kuid näiteks puhtal kujul etanooli kättesaamisega ei saadud hakkama veel mitmeid sajandeid. Inimeste seas on alkohol olulist rolli mänginud juba meeletult pikka aega. Veini osati teha juba 5000-6000 aastat eKr. Sealt ajast pärinevad ka siiamaani tuntud ladinakeelsed väljendid nagu nt in vino veritas ja samuti on sõna alkohol tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine metan
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).
Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on
Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
ALKOHOLID Tuntumad Struktuurvalem Füüsikalised ja Kasutamine ja esindajad füsioloogilised tootmine omadused Etanool on iseloomuliku Kasut: lõhnaga kergesti lenduv Alkohoolsete tuleohtlik vedelik. Ta jookide tootmisel, H H seguneb veega igas hea lahusti, | | vahekorras, moodustades parfümeeriatööstus, H -- C -- C --O negatiivse ravimid, meditsiin, Etanool --H aseotroobi.Etanool on kütus. ehk | | väga kahjulik organismile. Tootmine: viinapiiritus H H Kahjustab aju, seedetrakti 1)Viinamarjade, ja maksa. Läbipaistev,
Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid.
Kõik kommentaarid