AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal1 ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja van-
Vastused Maritain, J: Filosoof ühiskonnas 1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole. Teadus otsib teadmised, aga filosoofia ei ole võimeline otsida teadmised, filosoofias on ainult oletused, mäng sõnadega.. 5) Filosoofia ei ole inimestele tarvilik, sest nad ei saa filosoofiat aru ja mõned kardavad teda ebausklikult, sellepärast paljud neist naeravad filoosofite peale. Aga filosoofia on
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal
Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub.
PLATONI KOOPA-VÕRDPILT Jan Szaif Kokkuvõte Platoni koopa-võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates. Vestluspartneriteks on Platoni kaks nõbu, Adeimantos ja Glaukon. Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia
Kõik kommentaarid