50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
julmIvan
Õppematerjali autor
Nt palgatõus viib... •Situatsiooniline perspektiiv: seosed kahe muutuja vahel on situatiivsed. Üks tegur sõltub teisest. •Inimkäitumisekomplekssus, organisatsioonide keerukus –universaalseid lahendusi pole. •1950/60ndad –suund universaalselt lähenemiselt situatsioonilisele. Interaktsioonilinevaatenurk •Inimkäitumineon pideva mitmesuunaliseinteraktsiooni tulemus’ •Inimese isiksus -situatsioonilised asjaolud •Inimesed liituvad organisatsiooniga > nende käitumine kujundab organisatsiooni > organisatsioon kujundab sinna kuuluvate inimeste käitumist ja tegevusi •Interaktsioonilinevaatenurk: põhjus-tagajärg seosed ei kirjelda organisatsiooni piisavalt•Interaktsioonilinevaatenurk üritab selgitada, kuidas inimesed valivad, interpreteerivad ja muudavad erinevaid situatsioone. Organisatsiooni mõiste •Organisatsioononeesmärgipäraseltloodudasutusvõiüksus(Pettinger2010)
5. Inimesed 10. Ideed ja tõekspidamised Turunõudlus ning turunduse põhiprintsiibid Viis alusprintsiipi tarbijale väärtuse loomisel: 1. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Baasvajadused (nt söök) ja kõrgemad vajadused ( nt eneseteostus). 2. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. 3. Nõudlus sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. 4. Turg potensiaalsete ja praeguste tarbijate hulk, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlust võib mingil ajahetkel vaadelda lõpliku suurusena: · Negatiivne nõudlus · Olematu nõudlus · Varjatud nõudlus · Langev nõudlus · Ebaregularne nõudlus · Täielik nõudlus · Liigsuur nõudlus · Ebaterve nõudlus Turunduse viis põhialust: 1. Kõige tähtsam on tarbijakesksus 2. Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemi lahendust 3. Turundus 4
· Ümberkorraldusprotsessi käivitamine vahetu juhtimine · Vahetu juhtimise ja altpoolt tuleva initsiatiivi hoidmine optimaalses tasakaalus 13. Milline juhtimissüsteem on TQM ja mis on selle eesmärgiks? Täielik kvaliteedijuhtimine inimkeskne juhtimissüsteem, mille eesmärgiks on pidev kliendi rahulolu suurendamine järjest väiksemate kuludega. Kogu organisatsiooni hõlmav juhtimisfilosoofia: · paneb sõltuvusse kliendi rahulolu ja ettevõtte toimeprotsessi kvaliteedi alalise katkematu parendamise, · eestvedamisega tegeleb tippjuhtkond, oluline on organisatsiooni kõikide juhtimistasandite toetus, · lõppeesmärgiks on ettevõttes toimivate protsesside optimeerimine ja efektiivsuse suurendamine. 14. Millised põhimõtted on tulemusjuhtimise keskmes? · Tähelepanu keskmes on organisatsiooni ja iga töötaja tulemus · Tulemus peab vastama kokkulepitud kriteeriumitele ja tulemused on mõõdetavad
· P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. " ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? "omanik-juht"- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule, mugav aktiivsuse tase, äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne taktikaline juhtimine. Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus. · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.
Ettevõtja roll McClellandi järgi. · kõrge riskiga ettevõtted Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele · Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma 11. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada ning järjekord ettevõtte rajamisel. välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). 1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väkjatöötamine+toote prototüübi valmistamine) · miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? 2. Äriidee teostatavuse analüüs(deasibility study) kas äriidee on ka ärivõimalus?
võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Ettevõtja Omanik-juht Kasvuettevõte Elustili-ettevõte Kiired muutused „Mugav“ aktiivsuse tase Suurem risk ja oodatav tulu Äraelamiseks piisav sissetulek Strateegiline juhtimine Rutiinne taktikaline juhtimine 3
ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Äriidee kolm võtmeküsimust. Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? 1 Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus?
ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Äriidee kolm võtmeküsimust. Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? 1 Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid