sõda 218-201eKr-kartaago väepealik Hannibal tungis läbi Gallia üle Alpide ja purustas rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a, uued rooma väed sundisid hannibali lahkuma, 202said kartaagolased p-aafrikas lüüa kaotades kõik; Kolmas Puunia sõda-hävitati kartaago 146a.) *valdusi laiendati ida suunas* riigile liideti 146a Makedoonia ja Kreeka* Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-aasias 133a. 4.Kodusõjad ja vabariigi langus 133-30eKr: *elukutseline palgavägi Roomas 2 ja 1saj* väepealike vahel kodusõjad* Crassus,Pompeius(ida) ja Caesar(lääs),crassus sai lahingus surma, 2 vahel tekkis kodusõda 49a eKr, Caesar ainuvalitsejaks * 44a eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt istungi ajal* võimul Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus(lääs)* Antonius abiellus Kleopatraga* 31a Ekr sai Antonius Octavianuselt lüüa ja põgenes naise juurde Egiptusesse, kus
3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks (44eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt), *Võimule tõusid Antonius ja Octavianus, *30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. 5)Varane keisririik 30 eKr-235 pKr - *Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, * 64
Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d säilisid, kuid asevalitsejate arv suurenes märgatavalt. Sõjavärgi korraldati ümber lisaks piirikaitsele tekitati reservvägi, mida sai suunata iga hetk kuhu iganes. Alamate vabadust piirati oluliselt, madalamast seisusest inimesed sunniti makse maksma, senaatorid olid neist vabastatud. Ristiusu võidukäik 313. aastal legaliseeris Constantinus ristiusu ja väga paljud inimesed pöördusid just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga
Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d säilisid, kuid asevalitsejate arv suurenes märgatavalt. Sõjavärgi korraldati ümber lisaks piirikaitsele tekitati reservvägi, mida sai suunata iga hetk kuhu iganes. Alamate vabadust piirati oluliselt, madalamast seisusest inimesed sunniti makse maksma, senaatorid olid neist vabastatud. Ristiusu võidukäik 313. aastal legaliseeris Constantinus ristiusu ja väga paljud inimesed pöördusid just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga
Hannibal tungis läbi Gallia üle Alpide ja purustas rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a, uued rooma väed sundisid hannibali lahkuma, 202said kartaagolased p-aafrikas lüüa kaotades kõik; Kolmas Puunia sõda-hävitati kartaago 146a.) *valdusi laiendati ida suunas* riigile liideti 146a Makedoonia ja Kreeka* Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-aasias 133a. 4.Kodusõjad ja vabariigi langus 133-30eKr: *elukutseline palgavägi Roomas 2 ja 1saj* väepealike vahel kodusõjad* Crassus,Pompeius(ida) ja Caesar(lääs),crassus sai lahingus surma, 2 vahel tekkis kodusõda 49a eKr, Caesar ainuvalitsejaks * 44a eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt istungi ajal* võimul Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus(lääs)* Antonius abiellus Kleopatraga* 31a Ekr sai Antonius Octavianuselt lüüa ja
· Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. d. Hiline keisririik (235-476) · Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. · Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase
eKr) Siin püüdis Kartaago oma positsiooni taastada, eesotsas väepealikuga Hannibaliga. Ta tungis oma vägedega Itaaliasse ja purustas Rooma Cannae lahingus. Kuid roomlased ei andnud alla, vaid panid valmis uue sõjaväe ning sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Varsti saidki kartaagolased jälle Roomalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (146 a. eKr) Roomlased vallutasid Kartaago täielikult ning nüüdsest oli Kartaago Rooma võimu all. Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 a. eKr) Kujundati ümber Rooma armee. Kui varem oli kasutusle tavakodanike vägi, siis nüüd asendati see elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Kuigi paljud kodanikud olid selle vastu, vähenes ikkagi senati võim. Riigi asju otsustasid nüüd võimsaimad väepealikud. Samal ajal jätkusid vallutussõjad. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu, et valitseda kahekesi Roomat. Pomeius oli vallutanud Väike-Asia ja Süüria ning
Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Korraldati ümber ka sõjavägi. Loodi piirivägedele lisaks ka tugev reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Ühiskond muutus senisest rangemaks. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: auväärsed ja madalad. Constantinius Suur jätkas Diocletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313.aastal legaliseeris ta ristiusu, ehk teisisõnu, ristiusk oli seaduslik ja kristlasi ei võinud enam taga 11 kiusata. Teise olulise sammuna lasi ta rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma säilitas auväärse maine, kuid oli kaotanud oma senise poliitilise tähtsuse. Constantinus Suur Kui keiser Constantinus ristiusu legaliseeris, sai sellest kiiresti impeeriumi valitsev religioon. Kristlaste arv tõusis tormiliselt, nende seas
Kõik kommentaarid