Juhtimine ja õigus I. osa
Sissejuhatus õigusesse
Urmas Arumäe
Äriõiguse loengukonspekt
Juhtimine ja õigus I. osa
Sissejuhatus õigusesse
Loengukonspekt
Toimetaja Urmas Arumäe
Autor Urmas Arumäe
© Urmas Arumäe, 2012
ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa)
Trükk EBS Print OÜ
Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku
eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei
mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.
2
Sissejuhatus
Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid
tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete
õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega,
on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu
probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori
praktiline tegevus ning akadeemilised huvid liikunud alati juhtimise ja õiguse või
siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail. Nii sündiski pealkiri „Juhtimine ja õigus“,
mis oma sisult on organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslik käsitlus ja mida
võib nimetada ka äriõiguse õpikuks.
Äriõiguse kursuse eesmärk on anda tulevastele ja ka juba tegutsevatele ettevõtjatele,
omanikele ja juhtidele põhiteadmised organisatsiooni valitsemise ja juhtimise
õiguslikust korraldusest. Eesti ettevõtlusmaastik peaks muutuma õiguslikult
korrektsemaks, kus ei tehta liigpalju elementaarseid juriidilisi vigu juhtimisel,
lepingute sõlmimisel või töösuhete korraldamisel ning vaidluste korral ei joosta
esimese asjana kohtusse. Autor soovib, et Eestil läheks paremini – selle eelduseks on
hästi korraldatud ja toimiv vaba ettevõtlus.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 108 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
urmas12345
Õppematerjali autor
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest.
Asjaõigus; 3) MENETLUSÕIGUS; 2 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 Perekonnaõigus; 4) HALDUSÕIGUS. Pärimisõigus; 2) ÜHINGUÕIGUS; 3) MAJANDUSÕIGUS. 1. Mis on õigus (õiguse mõiste)? ÕIGUS/ius - rooma õigussüsteemis oli õigusnormide jaoks tarvitusel termin ius. Mõnevõrra lihtsustatuna öelduna on õigus õigusnormide kogum. ÕIGUSNORM omakorda kujutab endast riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglit või põhimõtet. Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult
õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õiguse eristamine: 1) huviteooria Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõiguse aga üksikisikute huvidele 2) subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormida, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Eraõiguse normid saavad kehtida aga igaühe suhtes, sh riigi suhtes, kui riik osaleb eraõiguslikes suhetes. 3) subordinatsiooniteooria Avaliku õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, iseloomulikud on alluvussuhted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega
· Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing · Seadusega vastuolus olev tehing · Käsutuslepingut rikkuv tehing · Näiline tehing Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud: · Olulise eksimuse mõjul · Pettuse mõjul · Õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul · Raskete asjaolude ärakasutamisega · Muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel 3. Nimeta subjektiivsete õiguste liigid koos näidetega. Subejektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM. Tulenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses kaheks (+alaliigid): · Absoluutsed subjektiivsed õ suunatud kõikide teiste isikute vastu, kaudne kohustus arvestada, taluda (subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.)
mõiste 3. Civil Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem - eristab avalikku- ja eraõigust sh tunneb tsiviilõigust kui õigusharu - õigussüsteemi struktuur suhteliselt selge - põhineb rooma õigusel Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab ka lepinguvabadust, mille kohaselt on isikutel õigus valida, kas üldse ja kellega teha tehinguid. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Seaduse tõlgendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid