Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

PETERBURG (0)

1 Hindamata
Punktid
PETERBURG #1 PETERBURG #2 PETERBURG #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heleri2000 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
ppt

Peterburg ( slaidid )

Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu

Ajalugu
thumbnail
8
ppt

Sankt-Peterburg

- · · 27. 1703 · · · · e - · · - O - -- . -- B -- C -- , 1782 . , - . O e e. : 10 - . . 1703 . O -. K .

Vene keel
thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o

Eesti kunstiajalugu
thumbnail
12
ppt

Esitlus Peterburi kohta

Peterburg Karl Kaspar 8A Peterburg Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene - ; isuri ja soome Pietari; vadja Petteri) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku

Ajalugu
thumbnail
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (1598­1680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus

Ajalugu
thumbnail
9
docx

18 saj. Kunst

Uue riigina tuli esile Ameerika, mis oli iseseisvunud. Klassitsism sai seal esindusstiiliks, mille propageerijaks oli Jefferson. Tema kavandas Virginia ülikooli hoone. 1790ndatel alustati valge maja ehitamist. Kapitoolium(Usa kongressi hoone washingtonis). Prantsusmaal on kuulsaim Pariisi Pantheon. Ampiirstiilis oli Madeleine kirik, mis jäljendas täielikult kreeka templit. Tähe triumfikaar Pariisis. De la Mothe. Klassitsism venemaal Seal kujunes klassitsism arhitektuuri õitseajaks. Peterburg oli õitsev pealinn. Klassitsismi maaletoojaks oli Katariina II. Ta kutsus sinna väljamaa arhitekte. Kunstide akadeemia hoone, Smolnõi instituut, Admiraliteedi hoone Peterburis, Kaasani peakirik, paleeväljak. Tuntuimaks autoriks oli Carlo Rossi. Klassitsism Saksamaal Brandenburgi värav, Berliini teater Eesti klassitsism Klassitsism pole esinduslik, väga tagasihoidlik. Palju selliseid mõisahooneid. Riisipere mõis. Saku mõis, Raikküla mõis

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Klassitism ja romantsim

Sisearhitektuuris range ja tagasihoidlik kujundus. Sümmeetrilised motiivid kreeka, rooma eeskuju, nt. hammaslõige, munavööt, meander. Kõige rangem direktooriumstiil, vähe kaunistusi. Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärane ­ vaasid, urnid, loorberipärjad,sfinkisid. Ameerikas: Virginia ülikool (Jefferson), Valge Maja, Kapitoolium. Prantsusmaa: Pariisi Pantheon (Soufflot), Väikese Trianoni loss (Gabriel), Madeleine'i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit). Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone (Zahharov). Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi ­ tähtis arhitekt, dekoratiivsus). Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater(Schinkel) Eesti: paljud mõisahooned, Saue, Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool(Krause). Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul.

Kunstiajalugu
thumbnail
11
doc

Järva-Peetri kirik

xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 ..............................................

Ajalugu



Lisainfo

referaat peterburgi vaatamisväärsustest

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun