Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Doris Kareva luuletus "Penelope"

Tööülesanne Abimaterjalid: A. Merilai, A. Saro, E. Annus „Poeetika“, lk 39–88 (ÕIS), loengukonspekt. Vali lisatud tekstide seast üks luuletus. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa selle luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/ oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, (11) o-algriim, e-algriim, l- algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! (10) o-algriim, e-algriim -v/ -v/v –v/ Mu süda sulgub, tulvil tumma põlgust, (11) s-algriim, t-algriim

Kirjandus

5

odt

Doris Kareva luuleanalüüs

Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 ­ 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina

Kirjandus

8

docx

Armastuse salapärasus Doris Kareva luules

Armastuse salapärasus Doris Kareva luuletustes Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust ,,Lõige". Luuletusel pealkiri puudub. --- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? ---

Poeetika

14

docx

Doris Kareva luuleanalüüs

DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele.

Kirjandus

14

odt

Doris Kareva - referaat.

Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14  Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte.  Ülevaade elukäigust.

Kirjandus

1

docx

“Maailma asemel” - Doris Kareva

"Maailma asemel" - Doris Kareva, 1992 Luulekogu analüüs Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kokku on naine avaldanud 16 luulekogu, millest "Maailma asemel" avaldati 1992. Teoses ülistab Kareva end ümbritsevat maailma, selle ilu ja koledusi, kuid peamiselt siiski inimesi. Luulekogu põhiidee on maailm ja selle avastamine. Eriti tuleb see esile luuletustes "Und nägin maailmast", kus otsitakse maailmas kohta ja miskit uut ning paludes "Oo, maailm ole suurem!" see avardubki. Siiski kui kõik on valla, vastused teada ja ise otsida ei saa, siis võib olla see hirmutav ja purustada lootused.

Kirjandus

8

docx

Doris Kareva "Ööpildid"

Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast ­ Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966­ 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs

Kirjandus

6

doc

Luulekava armastusluulest.

või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva

Kirjandus

Kommentaarid (1)