NSV ja Saksamaa okupatsioon (1)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

Otsiti tunnustust ja uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduse Assamblee. *Veel 21. augustil prooviti Eestit NSVL valdustesse saada, aga see ebaõnnestus, vallandati kõik riigipööret toetanud, keelustati impeeriumimeelsed organisatsioonis ja Eesti valitsuse alluvusse võeti kõik üleliidulised ettevõtted. Samal ajal saavutati ka rahvusvaheline tunnustus, esimesena Island ja peagi üle 50 riigi (nt. Saksamaa, Suurbritannia ja USA). *6. septembril 1991 tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Septembris võeti Eesti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. *Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpus ja see kiideti 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel heaks. Põhiseadus jõustus 3. juulil. *Presidendi ja Riigikogu valimised toimusid 20. septembril 1992. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai Lennart Meri

Ajalugu

24

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Eesti autonoomiale *Noor-Eesti rühmitus kasvatus, seltsitegevus, ühistud *Eesti Rahva Muuseum *Sotsiaalne kihistumine Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe. Toimusid mobilisatsioonid eestlaste seast Vene armeesse. Antant: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, näljaähvardus. Rahvuslik liikumine elavnes, loodi mitmesuguseid organisatsioone. Eesti 1917-1920 Veebruarirevolutsioon ­ 1917 alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Tsaar Nikolai II loobus troonist, loodi Ajutine Valitsus.+

Ajalugu

25

docx

Eesti lähiajalugu

Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood.

Eesti Lähiajalugu

25

doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

b. Rahvusteadustes ­ Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses ­ teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas ­ esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e. Spordis ­ 6 medalit esimestelt olümpiamängudelt Probleem Milles seisnes Lahendamine Nõukogude Venemaa kõrvale jätmine rahvasteliidu poliitikast Rahulolematus 1. Saksamaa liigne Locarno konverents ­ kutsuti Versailles'i rahuga nõrgestamine ja alandamine kokku riigipiiride 2. 2. Saksamaa territoriaalsed kindlustamiseks. Sõlmiti Reini loovutused tagatispakt ja selle alusel: a) 3. Saksamaal ei tohtinud olla Saksa-Belgia ja Saksa- üldist sõjaväekohustust, suuri Prantsusmaa piirid jäid

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.

Ajalugu

10

pdf

Eesti ajalugu

2/02/1920 ­ Tartu rahu erapooletus sakslaste suhtes. Moodustunud Omakaitse võttis võimu enamlastelt üle pea kogu maal. 23. veebruaril loeti ,,Endla" teatri rõdult avalikult ette Iseseisvusmanifest, Tallinnas saadi võim Omakaitse kätte 23.veebruaril ja 24. Veebruaril loeti Eesti Panga hoones manifest ette ja loodi Ajutine Valitsus, peaministriga K. Päts. Järgmisel päeval alistub Tallinn sakslastele. Algab saksa okupatsioon. Baltisakslased avaldasid soovi luua Saksamaaga tihedalt seotus Balti Hertsogiriiki. Saksamaa lüüasaamise järel, 11. Novembril, astus Ajutine Valitsus taas kokku ja Vabariik taastus. VABADUSSÕDA (28.november 1918 ­ 2.veebruar 1920) Rinne suudeti pidama saada alles 1919 alguseks. Appi tuli inglise laevastik, soome vabatahtlikud, paranes varustatus ja kasutusele võeti soomusrongid.

Ajalugu

55

docx

Eesti Lähiajalugu

NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja

Eesti Lähiajalugu

17

doc

Nõukogude eesti

aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal.  Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arreteeritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud.

Ajalugu

Kommentaarid (1)