Bioloogia mõisted ja nende seletused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Pärilikkus

1. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10.

Bioloogia

3

docx

Pärilikkusega seotud mõisted

2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes : nendega seostuvad vastavale koele iseloomilikud talitlused. Nt toimub insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon inimese kõhunäärmerakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil : nt inimese varases embrüogeneesis toimub transkriptsioon geenidelt, mille prroduktid osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises. Lootelise arengu hilisematel etappidel nende geenide transkriptsioon lõpeb ning edaspidi ei pruugi need enam kunagi avalduda 4) geenid, mis ei avaldu mitte kunagi : rvolutsiooni käigus tekkunud uutel liikidel on paljud eellaste geenid kaotanud esialgse tähtsuse. Osa mittevajalikke geene on evolutsiooniprotsessis orgenismide genoomist kaduma läinud, kuid märkimisväärne hulk neist on siiski säilinud Geneetiline kood on: 1) sünonüümne ­ üht aminohapet võib määrata mitu koodonit

Bioloogia

1

doc

Pärilikkus

Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse)

Bioloogia

3

doc

Pärilikkus - 81 mõistet

avaldumises. Analüüsiv ristamine ­ ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen ­ selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom ­ kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) ­ geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ­ ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari ärandumist. DNA-viirus ­ viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA.

Bioloogia

7

docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil saab valkudes aminohape järjestuse paika seada kui on teada DNA või RNA järjestus. NB! KASUTAMISEKS PEAB OLEMA EES mRNA!!! Kui pole, siis tuleb see leida.

Bioloogia

1

docx

Bioloogia spikker mõistetega

Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika-teadusharu,mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusärasusi Genoom-liigiomases ühekordses kromossomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22autosoomist+sugu X ja Y) Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide(alleelide)kogum Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen-DNA-lõik,mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Replikatsioon-matriitssüntees,mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Transkriptsioon-matriitssüntees,mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA,tRNA,rRNA molekulid. Translatsioon-valgu süntees

Üldbioloogia

3

odt

Pärilikkus ja viirused

4.Kui RNA polümeraas jõuab geeni lõpu ossa ehk terminaatorisse, siis ta vabaneb DNA ahelast. 5.Valmistatud RNA ahel eraldub DNA-st. 6.DNA taastab oma struktuuri. Geenide avaldumine 1. Osad geenid avalduvad kõikides rakkudes ja kogu aeg. 2.Osad geenid avalduvad ainult teatud rakkudes. 3.Osad geenid avalduvad ainult teatud elu perioodidel. 4.Osad geenid ei avaldugi. Kuidas kujunevad välja isendi tunnused? Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüübiks. Genotüüp on ühe isendi geenide kogum. Fenotüüp on ühe isendi tunnuste kogum (Genot. määrab fenot.) Genoom on liigile omane üekordne geenide komplekt. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Transkriptsiooni regulatsioon 1.Repressorid (takistavad)

Bioloogia

1

rtf

Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused

BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika ­ bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ­ ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp ­ päriliku materjali kogum. Fenotüüp ­ pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon ­ 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon ­ DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon ­ valkude süntees mRNA info järgi. Promootor ­ DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator ­ DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor ­ takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood ­ keemiliste juhiste s

Bioloogia

Kommentaarid (0)