10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oleg.orlov
Õppematerjali autor
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt
lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne
tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond
tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust. Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.
Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid