Erinevad katusekatte materjalid (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Erinevad Katusetüübid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Erinevad Katusetüübid Referaat Juhendaja: Lembit Lill PÄRNU 2012 Sisukord Kimmkatus............................................................................................................3 Rookatus................................................................................................................4

Katusetööd

16

pdf

Puitkatused

19. veebr 2013. a Hoone osad 24 19. veebr 2013. a Hoone osad 26  Rookatus Rookatuse tegemine (Masso) ● Pilliroog on materjalina tugev, vastupidav ja stabiilne: katusel, päikese ja ● Katusekatte paksuseks tehakse 20...30 cm, tavaliselt 25 cm. niiskuse käes püsib ta õigesti paigaldatuna umbes 50 aastat. ● Roovitis tehakse 6...7cm jämedustest ümarlattidest, mille vahekauguseks ca 40...50cm. ● Esimest korda on vaja teda parandada tõenäoliselt varem, umbes 15–20 aasta ● Pilliroog kinnitatakse katusele katuseroigaste ja sidetraatide abi. pärast

Ehitus

19

docx

Eesti ajaloolised katused

pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed. Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV- kiirguse eest. Mätaskatus tagab kuumal suvel meeldivalt jaheda ruumi. Sõltuvalt katuse kaldest saab mätaskatust valmistada mitmel erineval moel. Moodne kergmätaskatus ei nõua eriti tugevat kandekonstruktsiooni. Selline katus on kõndimiskartlik ja seal kasvavad enamasti põudataluvad taimed. Klassikaline mätaskatus, mille pinnase paksus on vähemalt 15 cm, on raske ja eeldab tugevat kandekonstruktsiooni

Ajalugu

22

ppt

Puitkatus

et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. Sammal Vetikas Mädanik Puidu pragunemine ja lhenemine Roostetavad naelad Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid vimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaali lähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest. Katuses olevate aukude asukohta on kige kergem määrata katust vihma ajal altpoolt jälgides.

Ehitusmaterjalid

10

odt

Bituumen materjalide olemus ja liigitus, kasutamine ehituses.

Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Bituumensindlid s bivad k igile katustele (viil-, mansard-, kelpkatus jne.), mille kalle on vähemalt 11 kraadi. SBS baasil kummibituumenit sisaldav aluskate kasutatakse alati räästaserval ja kogu katusel, kui kalle on alla 18 kraadi  Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

106

pdf

Katused

muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; „ Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; „ Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; „ Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted „ Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire

Ehitus

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

(tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju

Hoonete konstruktsioonid

56

pdf

Hoone osad

Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad ­soklid ­ ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm

Ehitus

Kommentaarid (0)