PIKISAAGIMINE KETASSAEGA (0)

Tallinna Ülikool - Tehnoloogia - tehnomaterjalid

1 Hindamata

Lõik failist

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA
Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt
kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda.
Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset.
Juhtlati seadistamine
Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu
saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti
painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles.
Laia plaadi saagimine
Laia plaati saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega
tagant saagimisjoone kõrvalt ning surudes teise käega detaili
vastu juhtlatti ja töölauda. Lükka ühtlase kiirusega. Ära püüa
ärasaetud tükki enne saeketta peatumist eemaldada.
Väga laia plaati saagides kasuta selle hoidmisel abilist. Nii
säilitad kontrolli detaili liikumise ja etteandekiiruse üle.

Kitsa laua pikisaagimine
Kui hakkad kitsast lauda saagides lõpule lähenema, lükka detaili lükkeklotsiga - lehtpuidust latiga, mille
ühes otsas on väljalõige ja teises ümar käepide. Teise samasuguse latiga suru detaili vastu juhtlatti.
Kaldserva saagimine (nurga alla saagimine)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

xolja Õppematerjali autor

PIKISAAGIMINE KETASSAEGAtehnoloogia

saag saagimine juhtlatt piiraja terakaitse

Sarnased õppematerjalid

pdf

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja

Ehitus

doc

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide m?

Puiduõpetus

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse.

Tisleri eriala

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)

Materjaliõpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi