Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS .............................................................................
Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse
1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks
Siinkohal tooksin ka näite, kuidas kirjutatakse näiteks kirja: caux...ma sain korrax internetti...ma tahtsin sulle enne hellata, aga mul j2i mobs vanaempsi juurde saaremaale..ma muidu tahax t2iega sind n2ha..et helista siis kui aega leiad ex? ,,Noorte kõne erineb eelkõige slängisõnade poolest. Slängisõnad on muutunud üldarusaadavamaks, sest paljud neist on tekkinud arvutisuhtluses tänapäeval kasutab enamik inimestest arvutit. Noorte slängi mõjutavad netiportlaarid, mis onülipopulaarsed. Slängi on palju mõjutanud ka inglise keele laialdane tundmine." Jututubades kasutatakse peaaegu samasugust keelt, nagu MSN-is, see erineb selle poolest, et et seal on koos palju inimesi ning kõik ei pruugi mõista üksteise slänge. Mõned näited erinevates keskkondades esinevatest juhtudest: avv, nummi, nummikas neil eelnimetatud sõnadel on ühine tähendus nimelt armas. Neid kasutatakse rate
(astmevaheldust). 2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes
· Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel.
Kõik kommentaarid