100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anna110
Õppematerjali autor
olemasolu ning mitte keegi või mitte miski vähemalt antud hetkel ei suuda esitada piisavalt head vastuargumenti, et kinnitada selle teooria absurdsust. Veel mõni aeg tagasi räägiti sellisest väljavaatest ainult ulmekirjanduses ja fantaasiat täis raamatutes. Tänaseks päevaks on paljud teooriad pälvinud nii mõnegi tuntud teadlase huvi. Uuritakse erinevaid võimalusi ning proovitakse neid seletada matemaatika ja füüsika abil. Palju on neid, kes arvavad, et multiuniversumi teooriad on puhas fantaasiavili, kuid on ka neid, kes usuvad teisiti. Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon
Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik? Milliseid teaduse ja pseudoteaduse vahele häävaid variante kirjeldab füüsik Peeter Saari? Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? (Lakatos, Vihalemm, Saari). Lisaks Chalermi 1-4 ptk ja eriti 7 ja 11 ptk. KV. Vihalemm leiab, et Lakatose metodoloogia pole õige. Lakatos ei taha anda juhiseid edasiseks teadustööks e kuidas kasutada tema lähenemist; Laktos ei selgita, miks füüsika on teadustest ülim; Lakatos ajab ratsionaalsust ja objektiivsust valesti taga jne. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil? 261. Tõenäosus ei loe, sest tõendusmaterjalide hulk ei loe. Empirism ignob teooriate visadust, sest see, et faktid teooriale vastu räägivad, ei tähenda, et teooriast loobutakse. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub?
Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju „vaimne“ osa ja inimtsivilisatsioon
" Kõigel on põhjus - kausaalsusõpetus. Leukippost tunneme Demokritose kaudu. Demokritos võttis üle Leukippose õpetusviisi. Nimetati "Naerev Demokritos", kuna suhtus kaasaegsete rumalusse huumoriga. Päris suure varanduse, mille kulutas reisimisele. Koju Atterasse jõudes elab tagasitõmbunult. Laste kasvatamist ei talu. Ei raja ühtegi koolkonda. Samal ajal väga mitmekülgne. Tema koguteosed on jagatud 5 gruppi: eetika, füüsika, matemaatika, muusika, käsitöö. Olemas on 2 asja - tühi ruum ja aatomid. Absoluutne tekkimine ei millestki on võimatu. Ruumi täidavad olev ja mitteolev. Ruumi täitev alge koosneb lõpututest pisiosadest - aatomitest ( - viimne jagamatu osake). Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga. Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest, kujust, korrast
(II) Anselm Canteburyst: mõistus ja ilmutuslik tõde kattuvad, Jumala olemasolu saab mõistusega tõestada (ontoloogiline jumalatõestus). (III) Aquino Thomas: Ilmutuslik ja mõistuslik tõde on osalises kattuvuses, nende vahel on kompromiss. Loodu ja looja vahel on teatud analoogia. Roger Bacon (~1214 - 1294) pidas ta teoloogiat teaduste kuningannaks. Kuid samas tundis ta põlastust skolastilise meetodi viljatuse vastu. Ta rõhutas looduse uurimise vajalikkust, matemaatika ja füüsika tähtsust, teadusliku uurimistöö ja eksperimendi praktilist kasulikkust. Ta ütleb, et tõe saavutamist takistavad neli peamist tegurit, - ja et need ohustavad kõiki uurijaid, ükskõik kui targad nad ka oleksid. 1. Ekslike või tühiste autoriteetide uskumine 2. Selle uskumine, mida tavakohaselt õigeks peetakse 3. Laialtlevinud eelarvamuste küüsis olemine 4. Omaenda teadmatuse varjamine oma väärteadmiste demonstratiivse esitamise taha.
teoreetilise teadmise alla. 2. Klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks, on terviklikkuse ideaal, kus kõik teadmised on proportsionaalses tasakaalus, võimaldades meil nende abil paremini elada. Need teadmised jagunevad: * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad: a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline 1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid