Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS MÕÕTA OSTUVÕIMET?
  • Mis on strateegia?
  • Milline tootmine on parim?
  • Mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga?
  • Mis annab odavaima toodanguühiku?
  • Mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta?
  • KUI SUUR ON TUNNIPALK?
  • KUI SUUR ON AASTAPALK?
  • Kus ma praegu oleme võrreldes teiste ettevõtetega?
  • Kus me tahaksime olla?
  • Mida peame tegema et sinna jõuda?
  • Kui absoluutne valik 1 projekt st kas osta masin A või mitte?
  • Kui võrdlev valik alternatiivide võrdlemine st kas osta masin A või masin B?
  • Mis välisturu jaoks?
  • Miks kasvatatakse teravilja?
  • Mis on kvalitatiivnäitajad ja mis on nende tunnused?

Lõik failist

1. Sissejuhatus põhikursusesse
1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu
Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad , kaubandus­poliitika).
Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid , mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas.
Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi.
Teoreetiline uurimus peab:
  • reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust
  • tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel

1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas
Põllumajandusel
Vasakule Paremale
Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #1 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #2 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #3 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #4 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #5 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #6 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #7 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #8 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #9 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #10 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #11 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #12 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #13 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #14 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #15 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #16 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #17 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #18 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #19 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #20 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #21 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #22 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #23 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #24 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #25 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #26 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #27 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #28 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #29 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #30 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #31 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #32 Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 432 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LizAnnn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Põllumajandusökonoomika eksam

Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
17
docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad. 2) Suhted tegur-tegur: uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhetes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas. Kulude ökonoomika võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang: on tegemist alternatiivsete toodangutega, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt. Maksimumi ja miinimumi seadus: fikseerib suhtes 'tegur-toodang' seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral saavutatakse maksimaalne toodang, mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. (sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse).

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
22
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal

PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
13
doc

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused

1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimi

Ökonoomika
thumbnail
14
pdf

Põllumajandusökonoomika KT2

Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevused, nt m

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
12
docx

Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED

1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
10
docx

Pöllumajandus ökonoomika eksam

Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise

Ökonoomika
thumbnail
5
docx

Põllumajandusökonoomika

15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ülesandeks vahetu t

Ökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun