5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cyberboy96
Õppematerjali autor
Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma arvan sellepärast seda, et ma kuulan ise siukese stiiliga muusikat. Peale Artjomi tuli lavale Triin Niitoja, kes esitas laulud ,, Nii on ja jääb" ja Mr Lawrence ,,Annabelle". Järgmisena tuli lavale Rosanna Lints. Ta esitas ,, Oma laulu ei leia
Üksikud diivanid olid keset lava, laest ripus palju naiste pesu. Kindlasti oleks pidanud enne seda lugema ooperi kokkuvõtet, et sellest kohapeal kohe arusaada. Kõik need esitused rääkisid armastusest ja kuidas helilooja armastusse suhtus, mida ta sellest arvas. Helilooja mõttemaailm sai mulle avatud. Richard Wagner tahtsi selle ooperiga öelda, et armastusi on erinevaid, kuid kõige tähtsam on arusaam, kirg ja tahe. Ooper ''Tannhäuser'' oli minu esimene kontsert, see oli huvitav, kuid raskelt arusaadav. Lood said lauldud paljude keelpillide saatel, mis mulle väga meeldis, kuid vahepeal tekkis igavaid kohti, kuna paljust ei saanud aru. Edaspidiselt loodan, et Jeffrey Dowd arendab oma näitlemis oskust ja et oopereid ei muudetaks modernseks. Sandra Skoblov 10.a
Üksikud diivanid olid keset lava, laest ripus palju naiste pesu. Kindlasti oleks pidanud enne seda lugema ooperi kokkuvõtet, et sellest kohapeal kohe arusaada. Kõik need esitused rääkisid armastusest ja kuidas helilooja armastusse suhtus, mida ta sellest arvas. Helilooja mõttemaailm sai mulle avatud. Richard Wagner tahtsi selle ooperiga öelda, et armastusi on erinevaid, kuid kõige tähtsam on arusaam, kirg ja tahe. Ooper ''Tannhäuser'' oli minu esimene kontsert, see oli huvitav, kuid raskelt arusaadav. Lood said lauldud paljude keelpillide saatel, mis mulle väga meeldis, kuid vahepeal tekkis igavaid kohti, kuna paljust ei saanud aru. Edaspidiselt loodan, et Jeffrey Dowd arendab oma näitlemis oskust ja et oopereid ei muudetaks modernseks. Sandra Skoblov 10.a
et millal siis peaesineja tuleb. Rahvast oli palju, ma pole kunagi niipalju rahvast kontserdil näinud, ilmselgelt oli hea bänd mille pärast kontserdile minna. Palju oli ka külalisi naabermaadest. Lõpuks tuligi lavale 30 Seconds to Mars, kõik olid väga õnnelikud. Jared Leto suhtes publikuga väga vabalt ja oli väga huvitav isiksus. Pealegi ta andis hea kontserdi selle kohta, et eelmises linnas kus ta esines oli ta raskelt haige ja ta oli mõelnud pikalt, kas jätta Eestis kontsert ära või mitte. Väga tore, et seda ei juhtunud. Ta oli publiku kõik ümber enda sõrme keeranud, sõna otseses mõttes. Kontserdi ajal ta saatis laiali palju õhupalle ja need päris kaua lendasid rahvas. Lava ees oli väga, palju rahvast, oleksin tahtnud ka olla ees, aga olen samas õnnelik, et ei olnud. See oli olnud jube ja kõik olid üksteise otsas, üks viidi ka ära kuna kukkus kokku. Paljusid tuli turgutada veega.
Kontserdiarvustus Ma käisin suvel, 25. juulil Pärnu Vallikäärus kuulamas Jamaika päritolu USA r'n'b staari Sean Kingstonit. Sean Kingston on noor, andekas, tõusev staar muusikamaastikul ja ta kasutab oma loomingus omavahel reggae, räpi, doo- wop'i ja popi elemente. Kingstoni esikhitt ,,Beautiful Girls" lendas komeedina muusikatabelitte tippu kogu maailmas. Kuna mulle ta muusika meeldib, siis otsustasin paari sõbraga minna 25. juuli õhtupoolikul minna seda kontserti kuulama
Kontserdiarvustus Sunfest suvises Pärnus Minu üheks meeldejäävamaiks kontserdiks on Sunfest, mis toimus 24.juuli Pärnu Vallikäärus. See festival ise alustas 15.juuli Võrust ja tegi kümne päevaga tiiru ümber Eesti, läbides selle ajaga Võru, Viljandi, Kärdla, Keila, Rakvere, Tartu, Tallinna, Haapsalu, Pärnu ja Rapla. Esinemiskavas on põhitegijaks Tanel Padar & The Sun koostöös Epordwerki, Ott Leplandi ja Jan Uuspõllu ja ansambel Regattiga. Festivali uksed avati publikule juba kell 18, kui lavale astus esimene esineja kell 19, kelleks oli Epordwerk ( http://www.myspace.com/epordwerk ). Epordwerk on üsna uus bänd, mis tegeleb peamiselt elektroonilise, tantsu ja rocki stiilis muusikaga. Bändi eestvedajateks on vennad Kingid
briti huumor, eesti keeles rääkimine ning muidugi suurepärane lauluoskus. Laval tundis The London Quartet ennast väga mugavalt, tundus nagu oleksid nad sinna loodud. Publiku tungival soovil esitati ka paar lisalugu, millest üks oli ka eestikeelne. Meie oma emakeeles esitatud lugu jättis publikule muidugi eriti sügava mulje, kuna ei ole palju neid artiste, kes võtavad vaevaks esinemispaiga kohta nii palju uurida, et isegi suudavad kohalikus keeles laulu esitada. Kohe kindlasti oli kontsert väärt külastamist, kuna pakkus nii palju uut, huvitavat ja humoorikat. Ma ei olnud just väga ootusärevuses minnes kuulama vokaalansamblit ning seetõttu olin ma veelgi rohkem positiivselt üllatunud. Tekib ainult kõhklus, et kas kunagi veel mõnele nii heale a capella kontsertile satun, kui ainult siis kui The London Quartet otsustab veelkord Eestit külastada.
meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen arvata, et meil Eestis on maailmatasemel artist Kadri näol. Kontsert oli kaheosaline poole tunnise vaheajaga. Esimeses osas oli 8 laulu ning algas looga „Hello“. Seda kuulates tundus nagu laulaks Adele ise seda, sest nende mõlema hääled on nii sarnased ja jõulised. Selles loos oli ka kohe kuulda suurt hääleulatust, kuna refrään nõuab päris kõrgeid noote. Lugu oli hea algus kontserdile ning tõstis ka kohe ootused kõrgele. Peale seda tuli üks Bob Dylani lugu, ma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid