Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

II osa Kvantoptika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oli 1900a Saksa füüsiku Max Plancki tööhüpotees valguse kiirgumise kohta aatomeist?
  • Mida näitab Plancki konstant ja kui suur ta on?
  • Millise füüsika aluseks sai Plancki tööhüpotees footonitest?
  • Millise 20sajandi alguse füüsika probleemi lahendas Max Planck mille eest ta sai ka Nobeli preemia?
  • Mida nimetatakse fotoefektiks?
  • Kes uuris selle skeemi abil esimesena fotoefekti seaduspärasusi juba 1888a?
  • Kes selgitas fotoefekti 1905aastal ja sai selle töö ja lisaks valguse kvantteooria eest 1921a Nobeli preemia?
  • Mis on fotoefekti punane piir?
  • Mis on väljumistöö?
  • Mis juhtub fotoelemendis pealelangeva valgusega?
  • Kus kasutatakse fotoelemente?
  • Mis erinevus on sisemisel ja välisel fotoefektil?
  • Millest koosneb päikesepatarei?
  • Kus kasutatakse päikesepatareid?
  • Kuidas nimetatakse valguseosakesi ehk valguskvante?
  • Millises olekus footon saab eksisteerida?
  • Miks avaldab valgus rõhku?
  • Kes mõõtis esimesena 1900a valguse rõhku?
  • Millega on valguse rõhk võrdeline?
  • Millal avalduvad valguse kvantomadused paremini?
  • Milles seisneb Comptoni efekt?
  • Milliseid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks?
  • Mis toimub filmi ilmutamisel?
  • Milliseid nähtusi seletatakse valguse laineteooriaga?
  • Milliseid nähtusi seletatakse valguse kvantteooriaga?
  • Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante?
  • Millises lainealas on aga elektromagnetvälja kvantidel nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused?
  • Millise maailma--mikro- või makromaailma seadused--ja miks kehtivad valguse jaoks?
II osa Kvantoptika #1 II osa Kvantoptika #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Tamm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kvantoptika

Peale kvantoptika on veel laineoptika, geomeetrilineoptika, fotomeetria jne. Fotoefekt Tähendab elektroni välja löömist ainest valguskvandi poolt. Avastas H.Hertz. fotoefekti seaduse avastas A.Stoletov: 1) fotoelektronide hulk on võrdeline valgusvooga. 2) fotoelektronide kiirus on pöördvõrdeline lainepikkusega. 3)punakiir on suurim kiir mis tekitab fotoefekti. A.Einstein tuletas fotoefekti võrrandi, mille lühim kuju on E=A+Ek E-(valgus)kvandi energia E=hf ,kus f-valguse sagedus, ühik on 1Hz(hertz). Js ­ plancki konstant. Kuna valguse kiirus vaakumis , siis . Kus -lainepikkus (m) , m/s. A-elektroni väljumistöö SJ-süst ühik 1J (dzaul) kasutusel ka 1eV (elektronvolt) s.o energia mille elektron saab lõigu läbimisel kui pinge selle oststel on 1V. Ek- fotoelektroni kineetiline energia , kus elektroni mass m=kg. Fotoefekti liigid ja kasutamine 1.(välis)fotoefekt-kasutatakse vanadel fotofilmi taastamisel. 2

Füüsika
thumbnail
3
doc

KvantOptika

KVANTOPTIKA Valgusel on tähtis osa meie elus. Ilma valguseta ei tajuks me esemeid nagu lauad, toolid ja isegi inimesed. Me elaksime igaveses öös. Valguse uurimine hakkas pihta juba 17. Sajandil. Kuid tekkisid vastuolud teadlaste vahel. Osad uskusid ,et valgus on laine, teised aga ,et osake. Need kes uskusid ,et tegemist on lainega, panid aluse nn. Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine

Füüsika
thumbnail
1
doc

Kvantoptika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Kvantoptika Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele

Füüsika
thumbnail
1
docx

Kvantoptika

laengukandjad liiguvad läbi pooljuhte lahutava tõkkekihi ja fotoelemendi pooled laaduvad erinimeliselt ning fotoelement muutub elektrienergiaallikaks; 10) footoni enrgia ­ määratud talle vastava laine sagedusega, mis erinevalt teistest osakestest ning footonil puudub seisumassi - ta ei saa ekssiteerida paigalolekus, footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=m*c; E=hf, hf=A+ (v=), fp=, f= , hf>A, E=mc2, N=, c= , 1elektronvolt=1,6x10-19J. E ­ kvandi energia 1J, h ­plancki konstant (6,6x10-34Js), f ­ valguskvandi sagedust 1Hz, A ­ väljumistöö 1J, m ­ elektroni mass (elektroni seisumass 9,1x10-31kg), v ­ elektroni kiirus 1m/s, fp ­ punapiiri sagedus 1Hz, c ­ valguse kiirus (3x108m/s), ­ lainepikkus 1m, väljunud elekroni kineetiline energia 1J, T ­ periood 1s, mc2 ­ valguse kineetiline energia 1J.

Füüsika
thumbnail
2
docx

Kvantoptika

kui on positiivne laeng, siis tõmmatakse elektron tagasi. Kui on negatiivne laeng siis tõukejõud aitab elektronil väljuda. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Korraldame katse: Anname tsinkplaadile neg. laengu ja valgustame seda (valgustatavaks aineks tuleb valida metall, sest sellel on "vabu elektrone" Tsinkplaadi negatiivne laeng väheneb Asetame valgusvihu vahele klaasi MIS JUHTUB? Tsinkplaadi laeng enam ei muutu MIKS? Põhjus on selles, et klaas neelab suurema sagedusega (lühema lainepikkusega) valgust Siit järeldus:MITTE IGASUGUNE VALGUS EI TEKITA FOTOEFEKTI. Fotoefekt Enamike ainete puhul tekitab fotoefekti ultravalgus (violetne ja sinine) Fotoefekti ei tekita punane valgus. Siit tuleneb mõiste FOTOEFEKTI PUNAPIIR. Kui välja löödud elektron ei saa piisavat energiat tõmmatakse ta ainesse tagasi FOTOEFEKTI PUNAPIIR ­ suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt

Füüsika
thumbnail
2
doc

Kvantoptika

1. Millised nähtused tõestavad, et valgus koosneb energiaga osakestest. Milline väide on kvantoptika aluseks? - Näiteks: Laine ei jõua elektrooni orbitaalilt välja lüüa. - Valgusel on rõhk, avaldab rõhku pinnale - Aluseks: Valgus koosneb osakestest ehk kvantidest. 2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks?

Füüsika
thumbnail
1
doc

Kvantoptika

Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. ­ lainepikkus,f ­ sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö.

Füüsika
thumbnail
3
docx

Kvantoptika

wdIX Kvantoptika Valguse neeldumisel või kiirgumisel käitub valgus osakeste voona. Valguse lainelisi ja 34 osakese omadusi seob Plancki valem: E=h·f ,kus h=6,63·10 Js on Plancki konstant ja f c on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsusest

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun