50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annu19
Õppematerjali autor
hankemenetlustes, kohtumenetlustes või väljaspool ettevõtte kontrolli. Ärisaladuse omanik peab ise vastutama ärisaladuse kaitse eest ettevõtte sees ja suheldes lepingupartneritega. Teine isik, nagu näiteks riik, ei kaitse ega määratle ärisaladust ettevõtja asemel. Ärisaladuse sätestamisega ja levitamisega tuleb olla väga ettevaatlik, muidu võib ette tulla negatiivseid tagajärge. Tuleb läbi mõelda, mis on ettevõtte ärisaladus ning kes sellega kokku puutub. Ärisaladust tuleb tähistada seda kaitsvates regulatsioonides ja seda sisaldavates dokumentides, andmebaasides jne võimalikult täpselt ja konkreetselt. See aitab välistada ärisaladuse kuritarvitamise korral erinevaid vaidlusi, näiteks selliste asjade üle, kas teave on ärisaladus ja kas seda kasutanud isik oli salajausest teadlik või mitte. Tööandja võib töötajaga kokku leppida
sa ei tohi seda kasutada (kasutamise all peetakse silmas ärilist kasutamist). 4. Ärisaladuse mõiste ja kaitse Ärisaladuse objektiks on informatsioon, mis võib olla nii tehniline kui äriline info (nt klientide sünnipäevad). Kaitsekriteeriumiks on see, et info ei tohiks olla kogumis ega üksikosadena üldsusele kättesaadav. Kaitse tekib informatsiooni loomisega. Ärisaladus ei kaitse iseseisvat loomist ega ka kopeerimist. Nt kui patenti pole, aga ärisaladus on võimalik toote pealt tuvastada, on see legaalne viis ärisaladuse teada saamiseks. Nt kui suudate hoida saladuses, on kaitse igavene (nt coca-cola valm retsept). Ärisaladus pole tugev IO, kui välja pääseb on ta kadunud. Ettevõtjad piirduvad tihti vaid IO majandusliku aspektiga ning ignoreeritakse õiguslikku külge/õiguskaitset. Selle tulemus võib olla see, et infost jäädakse ilma.
reprodutseerimise ainuõiguse rikkumisena, siis Erfurti piirkondlik kohus oli arvamusel, et pisipiltide kasutamine linkide loomiseks ei tekita autoriõigustega seotud vastutust, kui teos on Internetis avaldatud õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul3 TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE Tööstusomand jaguneb registreeritavaks (patent, kasulik mudel, kaubamärk, geograafiline tähis jt) ja mitteregistreeritavaks (üldtuntud kaubamärk, ärisaladus, tööstusdisainlahendus Euroopa Ühenduses). LEIUTIS Vastavalt Euroopa Komisjoni seletusele on leiutis probleemi uus loominguline tehniline lahendus (COM(92) 445, 27.10.1992). Leiutised: füüsilised asjad (nt seade, aine); meetod. Leiutise objekt ei ole: 1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod; 2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem; 4) tingmärk;
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsus
Võrumaa Kutsehariduskeskus Töölepingu seadus Referaat Koostaja: Siim Lees Õpperühm: IS-09 Juhendaja: Lauri Maran Väimela 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 5 Tööleping ............................................................................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepin
Ärisaladuse mõiste ja kaitse - Oskusteabe ja ärisaladuste (avalikustamata äriteave) kaitse on esmatähtis ettevõtjate innovatsioonisuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks. Ärisaladuste mõiste puudutab tegelikult igasugust majandusliku väärtusega teavet (tehnoloogia, retseptid, turundusteave jne), mille konfidentsiaalsust tuleks kaitsta. Tegemist ei ole intellektuaalomandi ainuõigusega, kuid tihtipeale on see nende aluseks. Teisisõnu on patendi aluseks tihtipeale oskusteave või ärisaladus, mis on suuri rahalisi ja inimestega seotud investeeringuid nõudnud teadus- ja arendustegevuse tulemus. Ainsa ühtlustatud ärisaladuse määratluse võib leida Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingust ja see toetub kolmele kumulatiivsele tingimusele. − Salajasus. Saladuse all mõeldakse siinkohal seda, et see ei ole huvitatud ringkondadele üldteada või on raskesti kättesaadav. − Kaubanduslik väärtus
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid