10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
825024102
Õppematerjali autor
energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike muutub iga sekundiga selle võrra kergemaks. Kuid Päike on nii suur ja temas on nii palju vesinikku, et kuigi ta on kiiranud energiat samas tempos juba miljoneid aastaid, pole ta selle ajaga suurt muutunud `' (Mary ja John Gribbin 1997:71). `' Päike ja Maa pole mitte alati eksisteerinud. Nad on sündinud umbes 5 miljardit aastat tagasi, kui gaasi- ja tolmupilv kosmoses kokku tõmbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Samal ajal kui pilv kokku vajus, ta pöörles veidi. Kui pilve tsenter oli kokku vajunud ja moodustanud Päikese, pöörlemine kiirenes `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Pöörlemise käigus lendas osa gaasi ja tolmu eemale ja Päikese ümber moodustusid rõngad, mis sarnanesid Saturni rõngastega'' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Maa ja teised planeedid tekkisid siis, kui need rõngad moodustanud prahipuntrad
Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus( on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema
Tänu tema tööle said edasised teadlased uurida Galaktika keskpunkti, kuna just tema märkis ära musta augu asukoha. Tänapäeva kuulsaim teadlane Stephen Hawking on loonud teooriaid musta augu kohta. Astronoom Jan Hendrik Oort arvutas välja kauguse maalt Galaktika keskpunkti, arvutas Linnutee massi ning pakkus välja muid teooriaid taevakehade kohta. Nemad on vaid mõned teadlastest, kes on uurinud linnuteed. Inimkonda on alati huvitanud kosmos ning universum, milles me elame ning teadmiste otsingud ei lõppe meie jaoks kunagi. [4] 3 Galaktika definitsioon Galaktikad on universumis väga suure hulga tähtede kogum. Galaktikad võivad olla kujult elliptilised, spiraalsed või korrapäratud. Peale tähtede sisaldavad galaktikad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet
20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD Astronoomiline ühik 7 Astronoomiline ühik on keskmine kaugus Maast (kasutatakse peamiselt Päikesesüsteemi lähiümbruse kirjeldamiseks). 1AU = 149 597 870 700 m = 1,50 · 1011 m ≈ 150 mln. km Valgusaasta Valgusaasta on teepikkus, mille valgus läbib vaakumis ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 m/s ≈ 300 000 km/s Ühes aastas on 365,25 päeva = 8 766 tundi = 525 960 minutit = 31 557 600 sekundit ≈ 3,16·107s. Ühtlase kiirusega v liikuva keha poolt ajavahemiku t läbitav teepikkus avaldub: s=vt Seega läbib valgus aastaga teepikkuse 1 valgusaasta – 1 ly (inglise keelest light year) 1 ly ≈ 9,50·1015m ≈ 10Pm NB
19. sajandi lõpuks oli teadlastel kujunemas arvamus, et nad on Universumi täielikule kirjeldamisele väga lähedal. Nad kujutlesid, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida nad kutsusid eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Täieliku teooria saamiseks olid veel vajaka vaid eetri elastsusomaduste täppismõõtmised. Sajandivahetuseks hakkasid kujutluses, et kõikjal on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu
langeb. ASTRONOOMILINE ÜHIK - (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit. PARSEK - kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoon, mille üks aü moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS - 1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE - aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega. Tumeainet ei saa otseselt vaadelda
19. sajandi lõpuks oli teadlastel kujunemas arvamus, et nad on Universumi täielikule kirjeldamisele väga lähedal. Nad kujutlesid, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida nad kutsusid eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Täieliku teooria saamiseks olid veel vajaka vaid eetri elastsusomaduste täppismõõtmised. Sajandivahetuseks hakkasid kujutluses, et kõikjal on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja
igavene. Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid 1964. aastal kosmilise reliktkiirguse, mis andis infot selle kohta, et universum on tõesti homogeenne. Mõõdetud kiirguse energia järgi leiti universumi kui musta keha temperatuur, milleks on 2,7 K. 20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot universumi kohta üle kogu elektromagnetlainete spektri, alustades raadiolainetest ning lõpetades gammakiirgusega. Vaatlusandmetega on võimalik kinnitada või ümber lükata teooriaid ja mudeleid, mida teoreetikud on esitanud. 3) MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS, ATMOSFÄÄR, TÕUS, MÕÕN, KUU JNE Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: * suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid