50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liiiisa123
Õppematerjali autor
Mõnedel juhtumitel on annuiteet lõputu. Sellist lõputut annuiteeti nimetatakse · Monopoolse turu andmine konkursi korras perpetuiteediks (perpetuity) PE, mida on võimalik arvutada antud intressimääraga i · Tingimuste loomine konkurentsiks järgmiselt: · Avatud elektrituru loomine · Likvideerimismaksumus (seadme või vanaraua müügihind miinus Elektri hinna poliitika PÕHINÕUDED: demonteerimiskulutused või siis konserveerimiskulutused) · Kõigi ühiskonna liikmete vajadused energiaga peavad olema tagatud
kuna EL suunab riike roheenergia poole. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 10. Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale Eestis 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? https://elektrihind.ee/paketid Hinnad varieeruvad paketi kohaselt 14-17 sendi peal Koosneb: võrguteenus, elektrienergia, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks Milline osa elektrienergia tasust muutub elektrituru tingimustes? Elektrienergia maksumus ja sellega koos käibemaks. 11. Mis on primaar- ja mis sekundaarenergia? Millised on peamised primaarenergia ja sekundaarenergia allikad Eesti energiabilansis? ● Primaarenergia on looduslikes ressurssides sisalduv energia, mida saab tarbida ilma seda teisteks energialiikideks muundamata. ● Eestis on primaarenergia allikad: päike, tuul, vesi, biogaas, põlevkivi, puit, turvas, jäätmed
oluliselt on suurenenud elektri eksport. 3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud. Põlevkivikaevanduste sulgemise peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduslik otstarbekus. Maapinnakihid kaevanduste piirkonnas ei jookse horisontaalselt, kaevandamise algfaasis asusid tootmiseks kasutatavad põlevkivikihid maapinna lähedal ning kaevandamise kulud olid suhteliselt soodsad. Kuna põlevkivi ei „kasva“ siis tuli kaevandamise jätkudes liikuda aina sügavamale maa alla, see aga muutis kaevandamise järjest kulukamaks. Tänasel päeval on Eesti peamine elektri tootja AS Eesti
Poliitiliselt on teema keerulisemaks muutnud tõsiasi, et Eesti Gaasi üks omanikest on Venemaale kuuluv Gazprom, mis on sisuliselt ka Eesti Gaasi ainuke tarnija. (Ibid.) Ka käesoleval hetkel aktuaalseks probleemiks olev elektrivõrgu avamine on otseselt mõjutatud kolmandast elektri ja maagaasi siseturu paketist. Nimelt just antud dokumendis sätestatud kindla ja toimiva Euroopa ühtse elektri siseturu põhimõttest lähtuvalt on Eesti olnud kohustatud avama oma elektrituru konkurentsile. Kuna Euroopa otsused on tihti mitmetes dokumentides sarnased, siis võib antud põhimõtte leida ka Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas, kus eesmärgiks on luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk. Seetõttu on veidi keeruline lugeda poliitilist debatti Eesti erinevate erakondade vahel elektrituru avanemise üle põhjendatuks, kuna sisuliselt astuti antud samm valitsevast erakonnast sõltumata. Eesti võimalused midagi muuta piirdusid
osalevad täpsemad seadmed. · Energiaressursside ja seadmete otstarbekam kasutus võimalus optimeerida seadmete tootmisvõimsusi vastavalt tootmiskuludele. · Võimalus ehitada võimsamaid elektrijaamu - suures süsteemis saab kasutada suure nimivõimsusega agregaate, mille kasutegur on suurem ja tootmiskulud toodetava energiaühiku ning investeeringu maksumus võimsusühiku kohta väiksemad. · Võimalus elektrituru tekkeks - vaba elektriturg võimaldab tarbijatel hankida elektrienergiat sealt, kus see hetkel on soodsam. Mida suurem on elektrisüsteem, seda tõhusamalt turg toimib · Puudused: · Energiasüsteemide ühendamine toob kaasa ka probleeme. Nendest olulisim on, kuidas säilitada süsteemi stabiilsus (generaatorite sünkroonne töö ja vajalik pingenivoo). Energiasüsteemi kõigi generaatorite rootorid peavad pöörlema sünkroonselt, s
Paarisarvutu hindepalli süsteem sai seepärast valitud, et näeks inimeste tegelikku rahulolu 23 seoses elektrihinnaga. Tendentsist saab järeldada seda, et 65% pole üldjuhul rahul praeguste elektrihindadega. (Joonis 8.). Joonis 8. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Eesti elanikkonna seas Eesmärk oli teada saada kas praegused avatud elektrituru hinnad, nii fikseeritud elektripaketi kui ka börsihinnad, on inimeste arust liiga kõrged. Tulemustest võib järeldada seda, et suur protsent inimestest ei ole rahul, seega tuleks elektrihind taskukohasemaks muuta. 4.3. Millist elektrihinna muutust on inimesed täheldanud peale elektrituru avanemist Neljandas küsimuses oli uuritud, kas inimesed on märganud elektrihinna tõusu, pole täheldanud erinevust või nende arust on hinnad langenud (Joonis 9). Vastusevariantideks olid:
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia.....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid