Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.
Suur areng kogu maailma meditsiinile. Muistne Hiina Ei ületanud India taset. Alusepanija nn. kollane esivanem. Hiina meditsiini traktaadid: I dialoog arsti ja esivanemate vahel. Kuni laipade lahkamine polnud keelatud, siis meditsiin kõrgel tasemel. Karistusena kasutati kehaosade äralõikamist. Inimeste ohverdamine, kannibalism. *Haiguse põhjus: Yin-Yang õpetus. tasakaalu rikkumine. Must = kuu, paigalseis, külm, tume, naiselik. Valge = mehelik, taevas, mõistuslik, kuumus, liikumine, jõud. Diagnostika: haige naha uurimine, limaskesta uurimine, keele diagnostika, üldseisund, meeleolu, kuulatlemine. Tippsaavutuseks pulsiõpetus 28 erinevat pulsiliiki. Õpetus vereringest, nõelravi. Inimese erinevad kehapunktid elutähtsate punktide stimuleerimine taastab Yin-Yangi tasakaalu. Esimesed nõelad kivist.
muhud (lümfisõlmede mädane põletik), lällutav kõne, vaaruv kõnnak ja verine köha. · Raviks antibiootikumid, katkuvastane gammaglobuliin. 3. Ajalugu. Tänapäev. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. · Esimene suur katkuepideemia oli egiptuses, süürias, väike-aasias ja euroopas 6. sajandil. · 1347-50 euroopas must surm, mis tappis umbes kolmandiku euroopa elanikest. · Üks suurematest taudidest algas hongkongist ja levis üle hiina, india ja jaapani 1894 - 1900. aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast.
pikka aega taunitud, mida aga muu maailma kohta veel öelda ei saa. Kollase rassismi ideoloogid on oma õpetust püüdnud põhjendada nii Aasia vanade kõrgkultuuridega kui ka sellega, et kollasesse rassi kuuluvate inimeste aju on suurem kui valgetel või mustadel. Musta rassi üleoleku tõenditena soovitakse näha negriidide tugevat kehaehitust või ka seda, et mitmete teadlaste arvates sai inimelu alguse just Aafrikas. USA- s on sõjakas must rassism seostunud islami lahuga mustad muhameedlased. Selle õpetuse järgijad rõhutavad, et esimesena lõi Jumal mustad, kelle hulka kuulub nende arvates ka kollane rass. Nüüdisajani võib teravaid rassivastuolusid näha Lõuna- Aafrika Vabariigis, kus mustade ja valgete suhteid on pingestanud pikaajaline rassieralduspoliitika, mille lõpetamise järel valge vähemus - enamikus hollandlaste järeltulijad afrikanderid ehk buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna.
3 Elu getodes...............................................................................................12-13 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID.................................14 3.1 Genotsiid algab.........................................................................................14-15 3.2 Operatsioon Reinhardt...................................................................................15 3.3 Surm töö läbi.................................................................................................16 3.4 Ülestõus Vasrssavi getos...............................................................................16 3.5 Ülestõusud surmalaagrites.............................................................................17 3.6 Kodanike vastupanu Saksamaal...............................................................17-18
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
Keskaeg Sissejuhatus: - Mõiste ,,keskaeg" võeti 14-15 saj. Kasutusse. - Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on pii
- Hunnid – päritolu ei tea, on pakutud eri võimalusi, mis - 429 – Vandaalide sissetung Aafrikasse keelkonna hõim see oli - Rooma föderaadid - Hõim, etnos, rahvas, kuningriik – varakeskajal on need - Attila surm 453. mõisted väga suhtelised. - Theoderich Suur (454 – 526) – gootide kuningas - 451 – Katalaunia lahing „Barbarite riigid“ - Romulus Augustulus (475 – 476), 476 kukutas Odoaker (surm. 493) ta, Odoaker ei krooninud end kuningaks, vaid Integratsioonis mängis olulist rolli religioon – integratsioon toimus
Kõik kommentaarid