Eesti
Maaülikool
Põllumajandus-
ja keskkonnainstituut
Tartu Kesklinna osa
maakasutusest ja ruumilisest struktuurist
Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3
Tartu
2013
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
192976
Õppematerjali autor
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal.........................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................
sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud eeslinnad, mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Need olid enamuses ehitatud puidust, kuigi leidus ka kivihooneid. Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14-19. sajandist pärinev Jaani seegi kirik Tartu maanteel, endises Kivisilla eeslinnas ning 15. sajandist pärineva Pirita kloostri monumentaalsed varemed tolleaegsest linnast 7 km kaugusel kirdes. Erilist märkimist väärib Tallinna siluett, mis on oma arhitektuurilise väljenduslikkuse poolest Põhja- Euroopa üks ainulaadsemaid, sisaldades 25 m kõrguse Toompea künka sellel leiduvate hoonete ning tornidega. All-linnast annavad siluetile tooni kirikute ning linnamüüri tornid, eelkõige aga Oleviste kiriku
........................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11
pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi. 1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril. Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti välja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jõudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama. Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatsko (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta. 1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud. 1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja. 1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena võitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma võitlusetta. EESTI ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: Eestlased:
Õnnepaleeks, kus toimuvad abielude registreerimised. Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris. Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust Tallinna ümber asunud Jacques Rosenbaum. Arhitekt Jacques Rosenbaum oli baltisaksa arhitekt, kes õppis Riias ning oli aastatel 1904- 1907 Tartu linnaarhitekt. Tema ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad, dekoratiivsus ning uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor. Draakoni galerii fassaad on kitsas ja kõrge, mida kujundavad mitmesugused draakonid, egiptlannad, sfinksid ja kõige kohal asub hiiglaslik kaaraken. Pikk 18 asuval ehitisel võime tõdeda, et see on täielikult J. Rosenbaumi käekiri. Antud hoone asub heas asukohas, kuna tahes-tahtmata saab ta oma eriilmelise fassaadi tõttu palju tähelepanu
Intern. jazz conference, Warsaw 26–28.09.2008. Teesid. R. Ritter (toim.). (Ilmumas sept. 2008). II. Tiit Lauk 2008. Džässmuusika Eestis 1920–1945. “Muusikakasvatus eile, täna, homme”. II rahvusvaheline kraadiõppe üliõpilaste teaduskonverents 24.04.2008, Tallinna Ülikool. Teeside kogumik. Tiina Selke (toim). Tallinn: TLÜ kirjastus, 23. III. Tiit Lauk 2008. Džässi ja rahvamuusika suhetest Eestis XX sajandi I poolel. Mäetagused, Tartu. (Ilmumas 2008). IV. Tiit Lauk 2008. Tallinna džässorkestrid kahe sõja vahelisel ajal 1918–1940. Aastaraamat “Vana Tallinn”. (Ilmumas 2008). V. Tiit Lauk 2007. Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945. Faravid, Rovaniemi: Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140. VI. Tiit Lauk 2006. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Kaalu Kirme, Maris Kirme (koost.)
Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel) Varase rauaaja lõpul/ rooma rauaaja algul õpiti rauda tootma kohapealsest soo-ja järvemaagist (vanimaid teadaolevaid kohti on Tartu lähedal asetsev Tindimurru u 2000 a tagasi). See võimaldas raudesemete ulatuslikumat kasutuselevõttu ja kiirendas oluliselt põlluharimise arengut. Tänu raudkirvestele levis aletegemine ja peagi sai alguse söödiviljelus (st põld oli peale kasutamist 4-5 a puhkeasendis e söödis ja teda kasutati peamiselt karjamaana. Sel teel saadav sõnnik oli omakorda vajalikuks väetiseks). Söödiviljelus sai alguse Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal, kus mullakiht oli õhuke, aga viljakas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid