I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a „Kiire võidukas sõda Pr vastu”, autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke – kindralid . Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal – põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema – 7 armeed , lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque – põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas , et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel #1

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel #2

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel #3

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

driin Õppematerjali autor

esimene maailmasõda rahvusvahelised suhted

Sarnased õppematerjalid

pdf

Maailm 20 saj algul

2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981) 3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?) 4. lõppes belle épique 1991, sest: 1. NSV liidu kokkukukkumine 2. sotsialismileeri kokkuvarisemine …ka 2001, sest: 1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11) 2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS) ➔ 20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades (pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel- Prantsusmaa, Suurb, Jaapan) ➔ Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia -omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan) ➔ Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive ➔ USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (enne 1880 läks sinna inimesi

12. klassi ajalugu

doc

Maailmne majanduskriis 1929 aastast

HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide

Ajalugu

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane.

Ajalugu

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

hõivas Punaarmee kogu ps, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida · 1920-1922 P.armee hõivas Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ja puhastas Jpn vägedest ja valgekaarlastest Kaug-Ida. · Kodusõda 1922. a lõppenud · tulemused: enamlaste kätte suurem osa endise Vene imp territooriumidest, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike, mis moodustasid Vm ja L-Eur vahel nn sanitaarkordoni · esimene totalitaarne riik maailmas 13.Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Diktatuuride tekke põhjused: · pärast sõda arvati, et demokraatia toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu · levis aga demokraatia kriis--->kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule

Ajalugu

doc

Venemaa kokkuvarisemine

hõivas Punaarmee kogu ps, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida  1920-1922 – P.armee hõivas Aserbaidžaani ja Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ja puhastas Jpn vägedest ja valgekaarlastest Kaug-Ida.  Kodusõda 1922. a lõppenud  tulemused: enamlaste kätte suurem osa endise Vene imp territooriumidest, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike, mis moodustasid Vm jha L-Eur vahel nn sanitaarkordoni  esimene totalitaarne riik maailmas 13.Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Diktatuuride tekke põhjused:  pärast sõda arvati, et demokraatia toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu  levis aga demokraatia kriis--->kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule

Venemaa

odt

I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd

SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi. SOMME LAHING 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta.

Ajalugu

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

 1. Mõisted.  Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja

Ajalugu

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid