Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II ms (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele,
II ms #1 II ms #2 II ms #3 II ms #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor driin Õppematerjali autor
konspekt ja spikker ühes

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

II Maailmasõda

II Maailmasõda (1.sept 1939 ­ 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid

Ajalugu
thumbnail
8
doc

II Maailmasõda

De facto-tähendab "faktiliselt", "tegelikult", "tõsiasjadele vastavalt"."De facto" on enamasti kasutusel siis, kui peale faktide on vajadus arvestada veel teistsuguste (juriidiliste, näiliste vms) aspektidega. Holokaust-on paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid nats.sots-l Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladel aastatel 1933 ­ 1945. Kitsamas tähenduses mõistetakse holokausti all juutide kallal nats.sots-l Saksamaal ja II MS ajal toime pandud genotsiidi.(6 milj surnut) Kamikaze-lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid Kapituleerumine-tingimusteta allaandmine Kollaborandid-võõra võimuga koostööd tegevad inimesed Lend-lease'i seadus-USA seadus,millega osutati II MS ajal abi liitlasriikidele Liitlaste Sõjaline Administratsioon- Neljade poliitika- Okupatsioon-on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 ­ 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa ­ Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tul

Ajalugu
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Abi paluti Stalinilt, kes oli meeleldi nõus. 6.aug. heitis USA aatompommi Hiroshimale, kolm päeva hiljem langes teine samasugune Nagasakile. Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s:Oktoobri algul 1939 tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi

Ajalugu
thumbnail
26
docx

II maailmasõda ja külm sõda

 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.  Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas. Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud. Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus (Allies). I Sõda Euroopas 1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda (Blitzkrieg) 1.september 1939.a

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda

Katse ebaõnnestus. · USA, Ing, Pr ühelt poolt ja NL teiselt poolt alustasid võidujooksu Berliinile, selle võitis NL kuigi Saksamaa jättis II rinde praktiliselt kaitseta. · Hitler tegi enesetapu 30.aprillil ja Berliin langes 2.mail. · 8.mail Saksamaa kapituleerus · 6. ja 9.augustil heitis USA aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile (sõjalist tarvidust selleks polnud, sest Jaapani kapituleerumine oli mõne nädala küsimus) · 2.septembril 1945 Jaapan kapituleerus. II MS oli lõppenud. · NB! Samas võtke vaevaks ja lugege läbi Teist maailmasõda puudutav materjal õpikus Lähiajalugu XII klassile, lk.90-106.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda konspekt

Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so

11.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun