Kool MICHAEL FARADAY Referaat Nimi 11. a klass Juhendaja Linn 2014 SISSEJUHATUS Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. 14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks. Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad observatooriumid ja osales ekspeditsioonis Lapimaale, mille käigus leidis kinnituse oletusele, et poolustel maakera tasandub. 1742. aastal valmistas ta Celsiuse temperatuuride skaala, kes vesi keeb 100 kraadi ja jää sulab 0 kraadi juures Michael Faraday 1791 1897 Avastas 1831 elektromagnetilise induktsiooni, sõnastas 1834 elektrolüüsi printsiibid M. Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. Oktoobril 1791. Aastal Londoni lähedal käsitöölise pojana. Michael sai väga vähe koolis käia, sest tal tuli vara ise elatist teenima hakata. 13-aastasena asus Michael tööle raamatuköitja õpipoisina ja omandas põhiosa teadmistest iseseisvalt. Kui raamatud tema küsimustele looduse kohta vastust ei andnud,
Samuti arendas Maxwell niiöelda Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ühtlasi on ta tuntud ka kui esimese värvifoto tegija 1861. aastal. Tihedalt tegi Maxwell koostööd koos Faradayga. Hoolimata omavahelisest vanuse vahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat Faraday ja Maxwell teineteisesse suure lugupidamisega ning olid pikajalises sisukas kirjavahetuses. Oma põhiteost, Traktaati elektrist ja magnetismist asus Maxwell kirjutama vahetult pärast Faraday surma, ajendatuna soovist jäädvustada Faraday mälestust. Maxwell avaldas oma elektromagnetvälja olemasolu mõistmise põhiseisukohad 1864. aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine
oma viimsed eluaastad. Kahjuks lõppes hea elu kurvalt, kui ta haigestus vähki ja suri 5. novembril 1879, 48 aasta vanuses, samas vanuses kui ta ema. Teda nimetati uuringus kolmandaks kõige mõjukamaks teadlaseks läbi aegade. Ka Albert Einstein kiitis heaks Maxwelli uuringuid, nimetates tema füüsika läbimurdeid ,,kõige põhjalikemaks ja viljakamateks, mida füüsikas Newtoni aegadest saadik nähtud on". Saavutused James Clerk Maxwell uuris Faraday elektri ja magnetismi vahelise seose ja jõuväljade ideed ning hakkas nendele rakendust otsima. Varsti avastas ta, et elekter ja magnetism on tegelikult ühe sama nähtuse erinevad väljendused, ja ta tõestas seda, tekitades vahelduvaid elektri- ja magnetlaineid lihtsast elektrivoolust. Ta leidis ka, et nende lainete kiirus oli sarnane valguse kiirusega (300 000 km/s) ja järeldas, nagu Faraday vihjas, et harilik nähtav valgus on tõepoolest elektromagnetilise kiirguse vorm
inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 8.Unenägude seletusi Unenägusid on seletatud väga mitmeti. Iga rahvus seletab seda erimoodi, samas on ka mõned levinumad seletused. Siinkohal tutvustaks unenägude uurija Ann Faraday unenäoteemasid: 1. Kukkumisuned 2. Lendamisuned 3. Alastioleku unenäod 4. Proovilepanekuga seotud unenäod 5. Hammaste kaotamise unenäod 6. Raha ja väärisesemete kaotamise unenäod 7. Raha ja väärisesemete leidmise unenäod 8. Seksiunenäod 8.1 Kukkumisuned Ann Faraday hinnangul peaks sellise unenäo nägija mõtlema, kas tegemist ei või olla hoiatusega võimaliku kukkumise ees, mis võib tuleneda hooletusest või lohakusest mingite ülesannete täitmisel.
magnet nõel pöördus risti. Faraday (22. september 1791 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Schellingi suur austaja, pooldas natuurfilosoofiat. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin
Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli omakorda elektrivälja. Oletas, et tegemist on ühtse elektromagnetilise välja erikujudega. James Maxwell (1831-1879) – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli näidanud katsetega. formuleeris neli võrrandit, mis lubavad välja arvutada kõik
Kõik kommentaarid