Tartu rahuleping (1)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Eesti Vabariik 1918-1940

Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni

Eesti ajalugu

20

pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

enamlased ­ kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister K. Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918

Ajalugu

1

rtf

Tartu rahu

Tartu rahu Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi

Ajalugu

8

odt

Eesti Vabadussõda 1918-1920

Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja  Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed

Ajalugu

2

doc

Kui eestlased oleksid Vabadussõja kaotanud

Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Ajalugu

28

pptx

Eesti Vabadussõda

• Vastase arvuline ülekaal • Relvastuse ja varustuse ebapiisavus • Otstarbeka juhtimise puudumine • Madal võitlusmoraal  Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 • 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. • 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. • 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). • 18. jaan. vabastati Narva • 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. • 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste

Eesti ajalugu

10

ppt

Tartu Rahuleping PP ja allkirjastajad

On rahvusvaheline leping. Sõlmiti 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige ­ Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige ­ Asutava Kogu liige ­ Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor ­ Jaan Soots

Ajalugu

1

docx

------

Tartu rahu Vabadussõja sõjategevus lõppes 3.jaanuar 1920. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel ja see lõpetas Vabadussõja. Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Suurema osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Vabadussõjas langes 3588 Eesti sõdurit. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)