VÕIM ÜHISKONNAS (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Nüüdisühiskond

Küsimused 1. Nimeta võimu teostamise meetodeid ja iseloomusta, millel nad põhinevad! 2. Mis on nüüdisühiskonnas olulisimaks kuuletumise põhjuseks? 3. Millised tunnused on riigivõimule monopoolsed? 4. Nimeta riigivõimu komponendid ja nende tegevusalad! 5. Kas majanduse ja kultuuri valdkonnas on võimu tunda? Põhjenda ja töö näiteid. 6. Kuidas toimib võim ühiskonnas? 1. Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid ­ autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse ­ trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. 2

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Võim ühiskonnas, poliitilised ideoloogiad, heaolu 2,5-2,7

VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital ­ suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid ­ näiteks ajaloolised dünastiad.

Avalik haldus

4

doc

Ühiskond

Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism ­ 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus-

Ühiskonnaõpetus

1

doc

12.kl Sp

Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu

Ühiskonnaõpetus

2

odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on

Ühiskonnaõpetus

3

pdf

Võim ühiskonnas

pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: · Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.

Ühiskonnaõpetus

3

doc

ÜH töö

vajadusel ning kogub makse ja jaotab raha ümber riigi eelarve kaudu. On olemas 2 seisukohta: 1)tung juhib majandust iseseisvalt, riigil pole vaja sekkuda. 2) ilma vigadeta, konkurentsita toimivat turgu pole olemas st.aeg ajalt esinevad turutõrked- riik peab aeg-ajalt majandusse sekkuma. Tänapäeval polearenenud tööstusmaade hulgas ühtegi niisugust, kus riik majandusse ei sekku. 3.Kodanikuühiskond-ühiskonnasektor, kus eesmärgiks pole valitsemine v.kasumi teenimine.Selles ühiskonnas pole kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises. Nüüdisüh. Demokraatia vaatleb KÜ-d:*poliitilises tähenduses, st tõeline dem.vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevuseleteisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisel.*kui majanduslikku mõõdet-sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor v. Kolmas sektor-see näitab paremini, et KÜ asub avaliku sektori ja teise sektori vahel. Kodanikuühendusi on 3: MTÜ-d, seltsingud, Sihtasutused.Kod.organisats

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

ühiskonna majanduslikku arengut. Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel on mitmekesised. Riik kehtestab seadused või reegleid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Riik toodab valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida nende kaupade ja teenuste müügilt kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus.

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)