Psühhoanalüütiline, psühhodünaamiline teooria (0)

Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria
Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid , kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist – psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt.
Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud . Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika – liikumine või muutuste kulg).
Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagaplaanile jäetuna ja hakkab tundma viha oma venna/õe vastu. Siiski, et vanematele meeldida ei näita ta viha välja ning tõrjub selle alateadvusesse (inimese psüühika teadvustamata osasse) ning