Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

8 klass kõik koos (9)

2 HALB
Punktid
8 klass kõik koos #1 8 klass kõik koos #2 8 klass kõik koos #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tellaella Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma. Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Vesinik ­ värvuseta, lõhnata, maitseta gaas, mille tihedus on ~15 korda õhu tihedusest väiksem. Keemiliselt väheaktiivne. Litainena maal ei leidu, ühendite koostises on üks enamlevinud keemilise elemente maal. Kosmose on kõige levinum element (tähtede koostises). Õhus süttib vesinik põlema eraldades palju soojust (üle 2000*C), mida kasutatakse metallide sulatamisel ja keevitamisel. Kasutamine: metallide tootmine, margariin, keevitamine, bensiin, happed, väetised. Vesiniku saamine: tööstuses ­ vee elektrolüüsil 2H20->2H2+02 . laboris ­ metallide reageerimisel hapetega (nt Ca+2HCl->CaCl 2+H2) Paukgaas ­ gaasisegu, mis koosneb 2 mahuosast vesinikust ja 1 mahuosast hapnikust, on väga plahvatusohtlik. Redoksreaktsioon ­ reaktsioon, milles muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, toimub oksüdeerumine ja redutseerumine ­ redutseerija oksüdeerub, oksüdeerija reduseerub Redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone

Üldkeemia
thumbnail
11
doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus ­ punaseks Metüüloranz ­ punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia
thumbnail
15
doc

11 klassi konspekt

1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanemate

Bioloogia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

(Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Cr2O3 + 2KOH + 3H2O = 2K[Cr(OH)4] Al2O3 + 6 NaOH + 3H2O = 2Na3 [Al (OH)6] 4. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO N2O CO 4 3. HAPPED HAPE ­ aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Definitsioon: hape loovutab prootoneid. Koostis: Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Struktuur valemid: H­O O H­O S Happejääk käitub iseseisva rühmitusena H­O O H­O P=O Happejäägi o.-a. määrab vesinikioonide arv

Keemia
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

kasutatakse karastus jookides. Elektrolüüdid ja mitte elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained mille vesilahused juhivad elektrit, nende lhustes on ioonid. Sinna hulka kuuluvad alused, happed ja soolad. Elektorlüüte jaotatakse tugevad elektrolüüdid, happed: väävel happe, Leelised ehk vees lahustuvad hüdrooksiidid. LiOH, KOH, Ca(OH)2, NaOH. Soolad, mis lahustuvad vees, kõik ülejäänud on nõrgad elektrolüüdid. Kõik ülejäänud happed, alused ja sooland on nõrgad elektrolüüdid Tugev elektrolüüd, nõrk elektrolüüt või mitteelekolüüt. N2O ei kuulu loetelusse AgCl nõrk CaSO4 tugev CaSO3 tugev Ba(OH)2 tugev Cl2 mitte elektrolüüt

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED · Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. VEE OMADUSED · Hea lahusti · Suur soojusmahtuvus HÜDROFIILSUS- aine kas lahustub vees või ei lahustu aga seostub vee molekulidega. HÜDROFIIBSUS- ei lahustu. VEE ÜLESANDED · Hea lahusti · Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides · Vesi on fotosünteesi lähteaine. Soolade, hapete ja aluste puhul räägitakse alati katioonidest ja anioonidest. KATIOONID Katioon on pluss (+) laenguga osake. Katioonidest olulised on H+;NH4+;K+;Na+;Ca2+;Mg2+;Fe2+;Fe3+ 1

Keemia



Lisainfo

happed, liigid, omadused,kasutamine, hüdroksiidid, alused, liigid, esindajad, reaktsioonid, lahused, pH

Kommentaarid (9)

candy profiilipilt
candy: normaalne, aga materjali võiks rohkem Olla :D
12:41 12-09-2009
badeye profiilipilt
badeye: võiks rohkem materjali küll olla
17:14 27-05-2009
Forell94 profiilipilt
Forell94: ma ei ütleks et täitsa mõtetu
17:01 05-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun