Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskaja relvad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Keskaja relvad #1 Keskaja relvad #2 Keskaja relvad #3 Keskaja relvad #4 Keskaja relvad #5 Keskaja relvad #6 Keskaja relvad #7 Keskaja relvad #8 Keskaja relvad #9 Keskaja relvad #10 Keskaja relvad #11 Keskaja relvad #12 Keskaja relvad #13 Keskaja relvad #14 Keskaja relvad #15 Keskaja relvad #16 Keskaja relvad #17 Keskaja relvad #18 Keskaja relvad #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dialga1996 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Keskaja relvastus

Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks per

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Keskaegsed relvad

Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. ­ 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati arendama ri

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Keskaegne sõjarelvastus

Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk ­ keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Keskaegne relvastus

kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1.1 ­ Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 ­ Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1.3 ­ Hellebard Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja lühemaid, lühem nägi välja nagu tavaline tänapäeva üldotstarbeline kirves. Ta oli väike ja käepärane, seda tüüpi kirvest oli kerge ja mugav visata. Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks. Sõjakirvest hoitakse üldiselt ainult ühes käes, kuna teised relvad,

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Keskaja relvad - vibu ja amb

Lahingus oli suur osa vibu- ja ammuküttidel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib õelda, et amb oli positsioonirelv. Vibudel oli veel üks suur eelis ambude ees: nende nööre sai kergesti maha võtta ja uuesti peale panna ­ nt. vihma korral sai nii takistada vibunööri läbi ligunemast ja välja venimast. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed (läbimõõt alla 1 cm), kuna kaal oli noole juures väga oluline, see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m; s

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Keskaja relvad

pikkvibu See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad. Kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, sest see mõjutas laskekaugust Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m kaugusele, samuti oli sellel väga Suur läbistusjõud. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast. Mõõk Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks. Kasutusele võetud mõiste teramik, mis tähendab kogu tera osa. Soon teramikus, peaks muutma teramikku kergemaks ja elastsemaks. Areng läbi keskaja kuni 13. saj on teramike osas praktiliselt olematu. Küll aga muutused käepideme nupus ja kaitserauas. Alates 14. saj

Keskaeg
thumbnail
11
docx

Keskaja haridus

Poissi õpetati kombekalt istuma ja astuma, daamidega vestlema, tantsima ja palli mängima. Soovitav oli ka osata mängida mingit muusikariista. Vanematele paazidele õpetati jahti pidama ja ratsutama. Lugema ja kirjutama ei õpetatud, seda peeti tarkuseks, mida sõjamehel tarvis ei ole. Paljud rüütlid isegi uhkustasid oma harimatusega. 15 aastasena sai paazist kannupoiss, kelle ülesandeks oli ka oma patrooni saatmine jahil ja sõjakäikudel. Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda. Relvadena kasutasid nad sõjanuia või ­ kirvest. Kannupoiss pidi nurisemata harjuma pikkade rännakutega, magama paljal maal,

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Keskaja Kaubandus

Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele Idamaadega just

Ajalugu



Lisainfo

Seda, saab kasutada keskaja esitluses. Kui pole aega power pointi esitluseks aega.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun