Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine
inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga). 3. Valimissüsteemid ja nende tunnused. Majoritaarse valimissüteemi põhimõte: riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned:
· Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele · Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja · 20 . sajandi mõjukaimad natsism, fasism, kommunism Valimised Demokraatlike valimiste peamised tunnused: · vaba konkurents-kandidaatidel võrdsed võimalused · ühetaolisus-kõigi häältel on võrdne kaal · üldisus-hääletusõigus on suurel osal ühiskonnal · otsesus-valimistulemusel on võimalikult suur kaal Valijatüübid: 1. parteiaktiivne-kindla erakonna või ideoloogia toetaja 2. rutiinne-valib alati sama erakonda, sõltumata programmist 3. jooksik-valib erakonna, mis kõige paremaid asju lubab 4
2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine
2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine
Kõik kommentaarid