Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Totalitaarne diktatuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Totalitaarne diktatuur #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis Salum Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Saksamaa ­ natisonaalsotsialistlik parte ­ natsism Juhikultus: NSVL ­ Jossif Stalin. Saksamaa ­ Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle ­ vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa ­ üksikisikul pole tähtsust ­ sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa ­ juudid, mustlased, slaavlased. NSVL ­ jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa ­ kohustuslik sõjaväeteenistus ­ teede ehitus. NSVL ­ kohustuslik sõjaväeteenistus ­ relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa ­ Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim?

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava

Ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

2.14 REICH (1933-1945) Lennuväe juhiks määrati Herman Göring. Göring ja Hitler süütasid arvatavasti vastvalminud riigipäeva hoone veebruaris 1933. Peale nn uurimist teatati, et süütamises olid süüdi kommunistid. Selle tulemusena hakkati kommuniste arreteerima. Komunistliku Partei juhiks oli Thalmann. Seejärel likvideeriti kõik ülejäänud poliitilised parteid. 1933. aasta suveks oli säilinud vaid NSDAP. 1934 - suri Hindenburg. Järgmiseks võeti sihtmärgiks juudid. Juute vihkas Hitler arvatavasti selle pärast, et tema ema Klara oli surnud vähki, nii et juudi soost arst ei olnud teda terveks ravinud. Nürnbergi seadused - juutidelt võeti kodanlikud õigused ja sakslased ei tohtinud juutidega abielluda. 30.06.1934 Pikkade nugade öö - Hitler lasi mõrvata SA juhtkonna Röhmiga eesotsas. 30ndate keskel hakkas Saksamaa valmistuma vallutusteks. Selleks tehti samme Versaile rahulepingust üle astumiseks.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri pooldajad lõid relvastatud rünnakurühmad. Rünnakrühmlased kandsid pruuni särki. Nii hakati natisonaalsotsialismi seostama pruuni värviga ning seda hakati nimetama pruuniks katkuks. Pruunsärklased hakkasid hirmutama neid, kes paistsid nende vaenlastena ehk siis juute ja kommuniste. Nad ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid ja korraldasid punasärklastega tänavakaklusi. Natsides nähti ja tajuti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. See oligi pühjuseks, miks Hitleri toetasid nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Algselt suhtuti neisse küll, kui lärmakatesse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, mille tagajärjel oli nende partei mõnda aega keelatud ja Hitler ise pidi veetma aasta vangistuses. Kuid kui natside partei taas

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

langes osaks "etniline puhastus", vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid · tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse · ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Sveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid "Uus kord" Euroopas. Holokaust: · 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit · Sm kuulutas, et "sõda bolsevismiga" barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ajaloo kordamisküsimused §3-8

Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Ajalugu Hitler

1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun