Megamaailm (0)

KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3.  
Megamaailm 1 
1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 
2. Tähtede värvused, millest tingitud? 
3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 
4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit , nadiir , 
horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 
5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 
6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha  kõrguseks? Kuidas arvutada 
taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 
7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel  ja  ekvaatoril  olles. 
8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 
9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 
10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid  (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm 
omadust),  asteroidid , kuud, komeedid , meteoor ja  meteoriit . 
11. Kuu faaside  tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja 
päikesevarjutus. 
12. Planetide konfiguratsioonid 
13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest  . 
14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste 
arvutamine kasutades taevakaarti. 
1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat  piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja,  Kaljukits  jne). 
Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse α, järgmist β, jne.
2.  Valged, Punased ja  Kollased . Tähtede värvus on tingitud nende pinnatemperatuurist. Mida 
soojem, seda valgem.
3. Tähesuurus iseloomustab täheöt Maale jõudvat näilist valgusenergiat; tähtede  heledust . Kõige 
heledamaid tähti nim esimese tähesuuruse tähtedeks. Kõige nõrgemaid palja silma nähtavaid nim 
kuuenda  tähesuuruse täheks. 
4.  Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär. Maailma põhjapoolus P – punkt teavasfääril, mis jääb 
selle pöörlemisel paigale   Maailma lõunapoolus P' – maailma põhjapooluse vastas olev punkt 
Seniit – punkt taevasfääril vaatleja pea kohal   Nadiir – seniidile diameetriliselt vastav olev punkt 
Horisonditasand – vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega   Maailmatelg – sirge, mis 
ühendab maailma poolusied  Taevaekvaator – tasand risti maailmateljega,  jagab  taevasfääri 
pooleks  Taevamaeridiaanitasand – maailmateljega ühes  tasandis , jagab taevasfääri pooleks
5. Kääne δ – tähe  nurkkaugus  taevaekvaatorist δ= + - 90˚  otsetõus α – nurk kahe tasandi vahel  α= 
0h – 24h
6. Taevakeha kõrgus on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h=90 - φ +  δ
7. Tähtede liikumise trajektoorid ekvaatoril olles: liikumine toimub poolkaare kujul   poolusel olles:
ringjoon võrdse kõrgusega horisondist
8. Kulminatsioon  on tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv kui on näha ainult 
ülemine kulminatsioon, loojumatu kui näha mõlemd kulminatsioonid.
9. Ekliptika on Päikese aastane näiline  teekond tähistaeva taustal. Ekliptika läbib  sodiaagi  
tähtkujusid-sodiaagivöö. 
10. Täheks nim isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad kuumadest  gaasidest . Planeetide nimetus 
tuleneb silmusekujulisest trajektoorist, mis seostub nende tiirlemisest ümber Päikese 
(+iseloomustus). Astoroidid on Päikese ümber tiirlevad väikeplaneedid. Kuud on taevakehad , 
mille  orbiidid   on ümber emaplaneedi. Komeedid on väga pikliku orbiidiga taevakehad. Meteoor 
on kosmilise osakese tungimine Maa atmosfääri. Meteoriit on meteoorkeha , mis ei jõua är apõleda 
ja langeb Maale.
11. Faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikuse asendi tõttu. Noorkuu – kuu loomine, pole 
nähtav. Esimen veerand – nähtav parem pool. Täiskuu – näha terve kuu. Viimane veerand – nähtav 
vasak pool. Tähekuu on Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes ~ 27,3 päeva. Sünoodiline kuu on
kahe teineteisele järgneva kuu faasi  ajavahemik  ~ 29,5 päeva.  Varjutused .
12. Planeetide konfiguratsioonid on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend.
13. 1) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes  fookuses  on Päike. 2) Planeedi 
raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad . Järeldus: Mida lähemale Päikesele, 
seda kiiremini planeet liigub. 3) Planeedi tiirlemisperioodi ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje 
kuubiga. Järeldus: Mida kaugemal planeet, seda suurem  tiirlemisperiood .