Eesti rahvakunst ja käsitöö (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Eesti rahvakunst ja käsitöö
KUNST – saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst , nõiakunst.

Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas .
13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur – aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur , muusika .
2) rahvakunst – talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine , pillimäng, tantsimine . Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst , kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääsitöö alaste oskuste arendamine oli igas peres tähtis. Tööriistad, vahendid, kehakatted, jalanõud, mööbel. Eesti rahvakunstis tugines kõik eelkõige otstarbekusel. Esteetiline pool kajastus eelkõige ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja.
Ornamendikunstis oli roll ka kirikukunstis. Kasutati kirikukunsti elemente, kasutati rõngasriste.
Naiste ehted ja rõivastus kaunistati, samuti igapäevased esemed.
Kodune käsitöö oli olulisel kohal, eriti just talvisel perioodil. Igasugused puu- ja nahatööd, villa- ja lina töölemine.
Linnades koondusid saklastest käsitöölised tsunftidesse (käsitööliste ühingud). Nad ei laskunud eestlasi nendesse tulla. Tekkisid tsunftijänesed, kes läksid mõisadesse tööle. Tekkisid uued käsitööoskused ja uued tehnikad . Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamus tööriistade nimetusi (N: haamer , höövel, saal , kangid).
Käsitöö tegemiselt arvestati põllumajandustsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani.
Suveperioodil parandati tööriistu ja tehti ehitustöid.
Põlvest põlve kandud uskumuste,tavade,kogemuste arvestamine .
Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks.
Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla.
Tarbekuu langetus oli talveperioodil.
Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd.

MEESTETÖÖD –

Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal.
Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri.
Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves , labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga , lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad ( vinkel , sirkel tuli 19. saj).

Enim kasutati okaspuud (mänd – ehituspalk, lauad; kuusk – lauanõud, muusikariistad ; kadakas – pidulikud jooginõud).
Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud ), haavapuud (nõud).
Pärnapuu koorealusest kihist ehk niinest tehti nöörid, köied.
Puukoort kasutati korvide, leivamärsside, karpide tegemiseks.
Väga olulised olid õhukesest lauast painutatud karbid , vakad , sõelad, külvinõud.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisu111 Õppematerjali autor

Ülevaade Eesti rahvakunstist. Meeste-, naiste- ja lastetööde jaotus.

kunst rahvakunst kõrgkultuur meestetööd naistetööd lastetööd

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise.

Kultuur