Ärijuhtimise
õppesuund
Finantsjuhtimine
Laen ja Liising
Ainetöö
TALLINN
2008
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dingly
Õppematerjali autor
...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval
aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole
NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................
Selle laenu saab taotleda iga täisealine Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibiv isik. Maksimaalne summa, mis on võimalik võtta on 150 000 krooni ja tagasimakseperiood on 6-60 kuud. Intessimäär sõltub iga kliendi tagasi- maksevõimest, kohustustest ja laenusummast. Nii et seda laenu võib võtta ka näiteks enese täiendamiseks, puhkuseks jne. Aga see laen on vaid väikesteks asjadeks, kui on suuremad vajadused siis tuleks võtta suurem laen. Targem on laenu võtta näiteks maja ostmiseks/ehitamiseks, kuna maja ja maa väärtus aina tõuseb. Kui on vaja näiteks autot osta siis ei tasu seda teha laenuga pigem liisinguga, kuna auto väärtus langeb ja tulevad uued, paremad, keskkonna säästlikumad autod. Liisingu ja laenu vahe on see, et suurt laenu võetakse peamiselt pangast ja makstakse pangale tagasi teatud aja jooksul, mis
krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid
Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha
Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. Intressimäärarisk seisneb selles, et intressimäära muutudes muutuvad panga varade, kohustuste ja omakapitali turuväärtused. Pangad pakuvad mitmesuguseid finantsteenuseid, millest olulisimad on informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising, faktooring, valuutavahetus. Käesolevas peatükis käsitletakse pikemalt vaid laenude andmist (krediteerimist), hoiustamist, arveldus- ja valuutateenuseid. Faktooringust ja liisingust on põhjalikumalt juttu järgmises peatükis. 16 17 9.2. Hoiustamine 9.2.1. Hoiuste liigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid