Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrotehnika alused (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast?
  • Paljudest mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud?
  • Kui suur on takistus 95 C juures?
  • Kui suur on hõõglambi takistus?
  • Mis juhul on kasutegur maksimaalne?
  • Kuidas muutub kasutegur?
  • Kui mahtuvus C 10 �F ja pinge U 12 V?
  • Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel?
  • Milline on liini- ja faasipingete omavaheline suhe?
Vasakule Paremale
Elektrotehnika alused #1 Elektrotehnika alused #2 Elektrotehnika alused #3 Elektrotehnika alused #4 Elektrotehnika alused #5 Elektrotehnika alused #6 Elektrotehnika alused #7 Elektrotehnika alused #8 Elektrotehnika alused #9 Elektrotehnika alused #10 Elektrotehnika alused #11 Elektrotehnika alused #12 Elektrotehnika alused #13 Elektrotehnika alused #14 Elektrotehnika alused #15 Elektrotehnika alused #16 Elektrotehnika alused #17 Elektrotehnika alused #18 Elektrotehnika alused #19 Elektrotehnika alused #20 Elektrotehnika alused #21 Elektrotehnika alused #22 Elektrotehnika alused #23 Elektrotehnika alused #24 Elektrotehnika alused #25 Elektrotehnika alused #26 Elektrotehnika alused #27 Elektrotehnika alused #28 Elektrotehnika alused #29 Elektrotehnika alused #30 Elektrotehnika alused #31 Elektrotehnika alused #32 Elektrotehnika alused #33 Elektrotehnika alused #34 Elektrotehnika alused #35 Elektrotehnika alused #36 Elektrotehnika alused #37 Elektrotehnika alused #38 Elektrotehnika alused #39 Elektrotehnika alused #40 Elektrotehnika alused #41 Elektrotehnika alused #42 Elektrotehnika alused #43 Elektrotehnika alused #44 Elektrotehnika alused #45 Elektrotehnika alused #46 Elektrotehnika alused #47 Elektrotehnika alused #48 Elektrotehnika alused #49 Elektrotehnika alused #50 Elektrotehnika alused #51 Elektrotehnika alused #52 Elektrotehnika alused #53 Elektrotehnika alused #54 Elektrotehnika alused #55 Elektrotehnika alused #56 Elektrotehnika alused #57 Elektrotehnika alused #58 Elektrotehnika alused #59 Elektrotehnika alused #60 Elektrotehnika alused #61 Elektrotehnika alused #62 Elektrotehnika alused #63 Elektrotehnika alused #64 Elektrotehnika alused #65 Elektrotehnika alused #66 Elektrotehnika alused #67 Elektrotehnika alused #68 Elektrotehnika alused #69 Elektrotehnika alused #70 Elektrotehnika alused #71 Elektrotehnika alused #72 Elektrotehnika alused #73 Elektrotehnika alused #74 Elektrotehnika alused #75 Elektrotehnika alused #76 Elektrotehnika alused #77 Elektrotehnika alused #78 Elektrotehnika alused #79 Elektrotehnika alused #80 Elektrotehnika alused #81 Elektrotehnika alused #82 Elektrotehnika alused #83 Elektrotehnika alused #84 Elektrotehnika alused #85 Elektrotehnika alused #86 Elektrotehnika alused #87 Elektrotehnika alused #88 Elektrotehnika alused #89 Elektrotehnika alused #90 Elektrotehnika alused #91 Elektrotehnika alused #92 Elektrotehnika alused #93 Elektrotehnika alused #94 Elektrotehnika alused #95 Elektrotehnika alused #96 Elektrotehnika alused #97 Elektrotehnika alused #98 Elektrotehnika alused #99 Elektrotehnika alused #100 Elektrotehnika alused #101 Elektrotehnika alused #102 Elektrotehnika alused #103 Elektrotehnika alused #104 Elektrotehnika alused #105 Elektrotehnika alused #106 Elektrotehnika alused #107 Elektrotehnika alused #108 Elektrotehnika alused #109 Elektrotehnika alused #110 Elektrotehnika alused #111 Elektrotehnika alused #112 Elektrotehnika alused #113 Elektrotehnika alused #114 Elektrotehnika alused #115 Elektrotehnika alused #116 Elektrotehnika alused #117 Elektrotehnika alused #118 Elektrotehnika alused #119 Elektrotehnika alused #120 Elektrotehnika alused #121 Elektrotehnika alused #122 Elektrotehnika alused #123 Elektrotehnika alused #124 Elektrotehnika alused #125 Elektrotehnika alused #126 Elektrotehnika alused #127 Elektrotehnika alused #128 Elektrotehnika alused #129 Elektrotehnika alused #130 Elektrotehnika alused #131 Elektrotehnika alused #132 Elektrotehnika alused #133 Elektrotehnika alused #134 Elektrotehnika alused #135 Elektrotehnika alused #136 Elektrotehnika alused #137 Elektrotehnika alused #138
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 138 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kakak Õppematerjali autor
Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pdf

Vahelduvvool

6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ­ akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool.

Füüsika
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Füüsika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Elektrotehnika
thumbnail
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Füüsika
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika põhipunktid

1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese faasimähise lõpp x ü

Elektrotehnika
thumbnail
6
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt

Elektrotehnika
thumbnail
9
pdf

Elektroonika eksam

Elektrotehnika ja elektroonika Eksamiküsimused rühmale KV11, kevadsemester 2020 A. Alalisvool 1. Coulomb’i seadus ning elektriväli, tõmbe- ja tõukejõud Coulomb `i seadus: Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. Q1 *Q2 F = 4π *εa *r2 kus Q1, Q2 on laengute absoluutväärtused kulonites (C); r laengutevaheline kaugus (m); F laengutevaheline jõud (N); εa keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus; εa = εo εr, kus εr on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus – suhtarv, mis näitab, mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks εr = 1; εo nimetatakse dielektriliseks konstandiks ja ta väärtus on 8,85 · 10-12 F/m (faradit meetri kohta). Elektriväli​- füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osake

Elektroonika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun