Muusikaajalugu keskaeg (0)

Keskaja muusika

Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).

doc

Keskaja muusika konspekt kokkuvõtvalt

KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta)

doc

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.)

Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged. Paradiisis olid pühakud. Ime. Usuti, et Jumal sekkub loomulikku maailmakorda. Mälu. Keskaja inimesed olid kirjaoskamatud, kuid kuuldut nad talletasid hoolega. Neil oli üsna hea mälu. Vaimulik muusika 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi

Muusika küsimused

Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel

doc

Keskaja muusika konspekt

katedraali ja ülikooli nimest Heliloojad: Leoninus-2häälsed organumid Perotinus - 3-4häälsed organumid Motett-mitmehäälne, tekstiline I hääl-pr keelne ilmalik armastuslaul II hääl-lad keelne vaimulik laul IIIhääl-lad keelne gregoriuse laul, vähe teksti, Kirik keelas motetti tema keerukuse pärast Muusikateooria KESKAJAL Muusika oli kõrgeim teadus, oli 2 õppeainete tsüklit Muusikat seostati loodusteadusega 3 muusika kategooriat: MUSICA MUNDANA kogu universumi muusika, kõiksuse harmoonia MUSICA HUMANA inimmuusika, inimese harmoonia MUSICA INSTRUEMENTALIS kõlav muusika, inimhääl ja pillid

Muusika: Mõisted ja keskaeg

Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate

Muusika KT keskaja kohta

süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal truväär – rüütlilauliku nimetus Põhja-Prantsusmaal minnesinger – rüütlilauliku nimetus Saksamaal 11. Nimeta kolme kuulsama rüütlilauliku nimed

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2