Reili Kardmaa RM11
Palgapoliitikast
Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?
Juhtusin
mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda
aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks
lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt
kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal
võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas
sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi
magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis
vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada.
Minu
aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle
nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi
reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning
saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed
Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reili12
Õppematerjali autor
Palgapoliitika Eestis 2011. aastal toimunud rahvaloendus näitas, et Eesti elanike arv on märkimisväärselt vähenenud. Põhjuseks pole mitte laastav katk, vaid riigi poolt pakutav tööturg ja tasustamine. Majanduskriis jättis sügava jälje ning tööturu taastumine ja pikaajaline tööpuudus sundis inimesi tööotsinguile välismaale. Lahkujateks on olnud nii noored kui vanad, kuid just noorte potentsiaalist midagi muuta tunneb Eesti riik kõige rohkem puudust.
Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2
heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatkse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud meile tagada palju hüvesid. Tuleb mõista, et pole olemas tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile, tuleb täita oma kohust ning tasuda makse. Riigil on palju valdkondi, mis vajavad väga suuri ressursse. Toon välja riigi suurimad kuluallikad, mis tagavad riigi toimimise, aga ainult siis kui, meie maksumaksjad, oma kohust täidame
Mari-Liis Leinus 12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?!
tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust. Kuid rääkides väikeettevõtetest, kes asuvad suurte külje all või hoopis oluliselt kehvemas piirkonnas Eestis, kus ei ole sugugi ideaalseid töötingimusi nemadki tahavad ellu jääda. Olgu ettevõte nii väike kui tahes, selle eesmärgiks on ikka kasumit teenida ja kuidagi sellega seotud inimestele elatist pakkuda. Tihti soodustab seda ja kergendab natuke olukorda just ümbrikupalkade maksmine. Olgugi, et selline tegevus pole seadusega kooskõlas, on sellest tulenev kasu ettevõttele märgatav ja ka töötaja saab maksmata maksude arvelt mõnevõrra rohkem palka. Nagu näha, on neid inimesi
on hämmastav, et viimastel aastatel on meie tööjõust töötanud väljaspool Eestit 2,3-2,5%, see on 15 000- 17 000 inimest, kellest oskustöölisi on umbes 60%. Just palk ongi see, mis inimesi totaalseid muudatusi oma elus tegema paneb. Heaks näiteks on siinkohal paljude arstide tööle asumine mujale riikidesse. Siis seisamegi probleemi ees, kus näiteks Rakvere haigla pidi aastavahetusel jääma ilma lastearstita, sest noored arstid teenivad Soomes viis korda kõrgemat palka kui Eestis. Mööda Eestit ringi sõites ja lagunenud maanteid taludes tekib tihtipeale küsimus, et kuhu kaob meie teede remondiks mõeldud raha? Mille eest me makse maksame? Nähes trööstitud pilti, kus mets on maha raiutud nii, et isegi seemnepuud on kaubaks läinud kas me ikka oleme masust üle saanud. Nähes mornide ja hallide nägudega inimesi, kelle ainus lootus ära elada on vabaneda raskest laenukoormast, mis Rootsi pankadest laenatud. Kas me oleme masust toibunud
kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu; ta on registreeritud FIE Maksu-ja Tolliametis või äriregistris; ta õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes; Täiskoormusega õppes õppiv isik võetakse töötuna arvele, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Akadeemilisel puhkusel viibimise aeg arvatakse täiskoormusega õppimise aja hulka.ta täidab ajateenistuskohustust; ta saab abikaasatasu välisteenistuse seaduse alusel; ta ei ole Eestis elav Eesti kodanik või alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane või Euroopa Liidu liikmesriigi või Sveitsi või Islandi v'õi Liechtensteini või Norra kodanik või pagulane, ajutise või täiendava rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellele on antud õigus töötada. Igas maakonnas on oma tööhõiveamet, vabariiklikult kordineerib neid Tööturuamet. Tööhõive näitab kui palju inimesi töötab
töökohal ning paljud kõrgharidust omavad noored ei soovigi kandideerida töökohale, millel oleks võimalik arvestades õpitud eriala töötada. Ettevõtjaid kes vajavad haritud noori leidub ning on olemas ka vastavate teadmistega noored kuid millegipärast jääb sellest väheks. Noored kõrgharitud inimesed soovivad tihtipeale asuda kohe tööle kõrgemal kohal, sest nad harisid end ju ometi selleks, et saada vastavalt väärt töökoht. Näiteks ärijuhtimist õppinud inimene soovib kohe asuda tööle mõne ettevõtte juhina, mis sest, et tegelikkuses puudub noorel inimesel enamasti kogemus antud alal töötada. Noored otsivad koheselt keerulisemaid töid.2 On noori, kes soovivad töötada ka õpingute kõrvalt. Eriti oluliseks muutub see juhul kui käiakse juba näiteks ülikoolis, elatakse vanematest eraldi ning vajatakse sissetulekut enda elatamiseks. Kui õpingud ei võimalda käia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid