Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

"Must prints" Iris Murdoch (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab romaani pealkiri?
  • Miks just must prints?
Vasakule Paremale
Must prints-Iris Murdoch #1 Must prints-Iris Murdoch #2 Must prints-Iris Murdoch #3 Must prints-Iris Murdoch #4 Must prints-Iris Murdoch #5 Must prints-Iris Murdoch #6 Must prints-Iris Murdoch #7 Must prints-Iris Murdoch #8 Must prints-Iris Murdoch #9 Must prints-Iris Murdoch #10 Must prints-Iris Murdoch #11 Must prints-Iris Murdoch #12 Must prints-Iris Murdoch #13 Must prints-Iris Murdoch #14 Must prints-Iris Murdoch #15 Must prints-Iris Murdoch #16 Must prints-Iris Murdoch #17
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janar Kannimäe Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
odt

Iris Murdoch "Must prints"

Gümnaasium Juhan Julm „MUST PRINTS“ Iris Murdoch Referaat Juhendaja: õp. 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................1 Iris Jean Murdoch..........................................................................................................................2 Looming..........................................................................................................................................3 Must prints......................................................................................................................................5 Tegelastest..................................................................

Kirjandus
thumbnail
4
docx

"„Punane kuninganna" Victoria Aveyard - Teose vastamine

Teeskled, et sind on kasvatatud Punasena, kuid vere poolest oled Hõbeadane. Nüüd oled mõistuselt Punane, südamelt Hõbedane. Mind läbib õudusvärin. Praegusest hetkest kuni oma elupäevade lõpuni pead sa valetama. Sellest sõltub su elu, väike välguplika.“ -------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------------ Tegelased Kroonprints Cal Calore (Tiberias Calore Seitmes), prints Maven Calore, kuningas Tiberias Calore Kuues, kuninganna Elara Merandus, Farley, Evangeline Samos, Julian Jacos, Kilorn Warren, Lucas Samos, Rane Arven, Ptolemus Samos, Sara Skonos, Tristan, Ann Walsh, Gisa Barrow, Shade Barrow, Bree Barrow, Tramy Barrow, Mare ema ja isa, Coriane Calore, Vile-Will, Leedi Blonos, kolonel Macanthos. -------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------------ Aegruum (tegevuse

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Liivaloss

Liivaloss Iris Murdoch sündis 15. juuli 1919. aastal Iirimaal Dublinis. Naine oli iiri päritolu briti kirjanik ja filosoof. Tema isa, Wills John Hughes Murdoch oli pärit lambakasvatus perest Põhja-Iirimaalt, ning tema ema Irene Alice Richardson, kes oli enne Irise sündi laulja, oli pärit keskklassi kirikuperest ja elas Dublinis. Paar kohtus esmakordselt Dublinis ning abielluti 1918.aastal. Iris oli pere ainus laps. Kui Iris oli vaid paari päeva vanune, kolis värske perekond Londonisse, kus Irise isast sai teise klassi sekretär tervishoiuministeeriumis. Iris sai oma hariduse Oxfordi ja Cambrige'i ülikoolist õppides seal klassikalisi keeli ja filosoofiat. 1956. aastal Oxfordis kohtas naine John Bayley't, kellega ta ka abiellus.John Bayley oli Briti kirjanduskriitik ja kirjanik. Nende abielu John Bayley'ga kestis kokku 46.aastat. Ning selle raamatu "Liivaloss", mida ma lugesin, pühendas ta oma mehele

11.klass
thumbnail
3
docx

FILMIANAL��S "K�rvaln�hud"

FILMIANALÜÜS ,,Kõrvalnähud" (originaalpealkiri Limitless) on 2011. aasta Ameerika Ühendriikide film, mille rezissööriks on Neil Burger. ,,Kõrvalnänud" on baseerub Alan Glynn'i romaanil "Tumedad väljad". Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid. Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jätkamiseks näidatakse

Meedia
thumbnail
15
docx

Historitsism ja juugend

Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kaht

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Punane ja Must-Stendahl

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid

Kirjandus
thumbnail
37
doc

Frank Llyod Wright

Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,armsa meistri" juures ..............................

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger"

HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helg

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)




Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun