RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS (1)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL

aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010). Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine, et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma. Muusikaliste tegevuste mõjul areneb lapse kuulmine, tähelepanuvõime, keskendumisoskus, reageerimiskiirus, loovus ja kogu tema vaimne baas. Rühmatöö kasvatab headust ja üksteisega arvestamist. Lapsed muutuvad avatumaks ja hakkavad varakult üksteisega suhtlema (Kumpas, 2000).

Pedagoogika

4

docx

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta

http://www.oppekava.ee/index.php/Muusikaline_m%C3%B5tlemine Pullerits, M. (2010). Muusikaõpetus. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. http://et.scribd.com/doc/40154119/Pedagoogiline-praktika- lasteaias-Abimaterjal-uliopilasele-ja-juhendajale Hiiet, S. (2013). Õpetajate leht. Muusikaõpetus lasteaias ­ õppimine muusika kaudu. http://opleht.ee/11569-muusikaopetus-lasteaias-oppimine-muusika-kaudu/ Ird, A. (2004). Koduvald. Muusika ja rütm peituvad igas inimeses. http://www.koduvald.ee/koik-lood/kultuur/229-muusika-ja-ruetm-peitub-igas-inimeses Kivi, A., Meeksa, I. (2011). Tea ja toimeta. Muusikategevuste lõimimine. http://www.teatoimeta.ee/Muusikategevuste_loimimine_430.htm

Alternatiivpedagoogika

44

doc

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel

1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE 1.1. Muusika teekond ajus Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on võimalikult täiusliku muusikakogemuse võimaldamine, see keskendub heli kvaliteedile ja sellest kantud meeleolule. Vasak poolkera analüüsib ja korrastab muusikalise kogemuse üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras; rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi. On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes.

Muusika

36

doc

Valerie Preston-Dunlop

Valerie Preston ­Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh ­ political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION ­ tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni aj

Koreograafia

4

docx

Liikumine alusahriduses

põhiliigutusoskuste teatav tase, kuid liigutused ei ole veel rütmilised ja koordineeritud; Põhietapil 3 - 5 allapoole keha sirutatud Tagatoenglamang – lamang toengus sirgetel kätel ja kandadel, nägu ülespoole aastat suudavad lapsed oma liigutusi juba kontrollida ja paranenud on koordinatsioon ning rütm. Toenglamang kõverdatud jalgadega – lamang toengus sirgetel kätel ja taldadel,jalad kõverdatud Põhiliikumised on saavutanud taseme, kus on võimalik hakata arendama kehalisi nägu ülespoole

Alusharidus

102

doc

Mängud

20 6. KUNI 9.ELUKUU: LAULA JA RÄÄGI · Vali välja paar lemmikmeloodiat ja laula neid lapsele. · Laps naudib laulu sõnade kuulmist, isegi kui ta nende tähendust veel ei mõista. · Kui laulus esineb lapsele tuttavaid sõnu, laula neid valjema häälega. · Laulmise asemel võib tuttavaid sõnu öelda ka sosistades, pehme, valju või kõrge häälega. · Nii sõnu öeldes kui ka lauldes tekitab nende rütm lapse ajus uusi seoseid. UURINGUTE ANDMETEL on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva. Saksamaal Konstanzi ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kokkupuude muusikaga tekitab ajus uusi seoseid. HERNED JA PORGANDID

Mäng

17

docx

Eesti rahvamuusika

värsirühmadeks. Järgmises näites koosneb esimene parallelismirühm kahest, teine kolmest värsireast. · Sõnu ühendab värsis algriim ­ sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine värsireas. Mul on väike vellekene, põlve pikku poisikene. Ta teeb toa tuule peale, maja marja varre peale, koja kobrulehe peale .. · Värsimõõt näitab, kuidas tekib tekstis korrapärane rütm, mis eristab laulusõnu proosast. Tavaliselt koosneb värsirida kaheksast silbist, mis jagunevad nelja rõhualasse ehk värsijalga. Igas värsijalas on koht kahele silbile. Värsijala esimene silp on tugev, tavaliselt kostab selle laulmisel rõhk. Värsijala teine pool on nõrk. Regilaulu värsimõõdu nimetus on silpide pikkust arvestav neljajalgne trohheus. · Sõnade paigutamisel värijala tugevasse ja nõrka poolde arvestatakse sageli sõna algussilbi pikkust

Muusika

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

Kommentaarid (1)