SISSEJUHATUS
Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub
tema lipukirjas: „Tagasi looduse juurde“. Ta nõudis kultuuri
tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis
osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda
hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste
värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus
arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus,
välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku
südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus.
Kuid
kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. „Ei
tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses
otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab
meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest – teie
ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis
arvan ma, pole see kasuta.“
Nii lausus Rosseau.
Jean-
Jagques Rosseau elulugu
Kuidas
möödusid lapseiga ja noorus?
Rosseau
sündis Genfis 28. juunil 1712 . aastal. Ta õppis palju varem lugema
kui teised lapsed ja andus juba viie- või kuueaastaselt isa kõrval
hoolsale, aga korratule lugemisele. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema
südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis
vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe
katoliku preestri juurde – poiss astus katoliku usku. Rosseau
harrastas muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris
laule. Peale selle katsetas ta veel füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks
Jean-Jacques Rousseau Elulugu Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta luges raamatuid juba viie- või kuueaastaselt ja õppis muusikat. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga. Kirjutas ka töö riigikorralduse kohta. Tema tähtsust võib suruda mitmesugustesse vormelitesse, kuid nad kõik tuletuvad tegevusest, et ta julges kõnelda sellest, mis täit
Rousseau arvates pole inimesed loodud selleks, et sipelgatena hunnikus elama. Ei tohiks lubada seda, et lapsele pärast sündimist kitsad ihukatted antakse. Kasutada võiks mähkmeid, mis lapsel liigutada lasevad. Laste kiigutamine pole samuti tarvilik ja kui laps juba tugevamaks saab tuleb lasta lapsel roomata! Tavalise kasvatusviisi juures on ainult kehaline arenemine tähtis, et juba varakult last ette valmistada iseseisvaks eluks. Rousseau Emile oli orb. Olgugi, et tal olid nii ema kui ka isa. Sest Rousseau võttis tema kasvatamisega üle ka ema isa kohustused ja õigused. Ema ja isa peab austama, kuid õpetaja sõna kuulama! Palju kõneldakse ka hea õpetaja omadustest. Rousseau arvates peaks õpetaja olema võimalikult noor. Lapsed on küll vanade vastu mõnikord õrnad, kuid ei armasta neid kunagi. Isa kohustused lapse kasvatamisel on kahjuks kõige viimased. Kes oma isakohustusi ei suuda täita, sel pole ka õigust isaks saada
Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kui ei usu ja jumalat polegi, elame moraalselt halba elu. Skeptik peaks ristiusu väiteid vähemalt põhjalikult uurima. Kui inimene on valiku teinud, otsustanud, et jumal on olemas, siis rajab inimene ka oma elu jumalale. Inimene on oma vaimu tõttu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loomad. Inimene on vaheolend. ,,Inimene on pilliroog, aga mõtlev pilliroog." Prantsuse tuntumad valgustajad: Voltaire (Francois Marie Arouet) Denis Diderot Montesquieu Jean Jacques Rosseau (1712-1778) Sündis Genfis. Isa oli kellassepp, sündides jääb emast ilma. Isa jätab poja sugulastele kasvatada. Õpihimuline, lugemishuviline, ei huvitunud koolist. Haridustee lünklik, oli suur seikleja. 1 katoliku preestri vahendusel satub elama kellegi Pr Warensi juurde, kes keelitab teda astuma katoliku usku. U 8 aastat elab selle tädi juures, tegeleb filosoofia, kirjanduse ja muusikaga. 1741 läheb Pariisi, et olla koduõpetaja. Saab tuntuks Pariisi radikaalsemate
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kõik kommentaarid