Maa- ja keskkonnaõiguse KT (0)

Sarnased õppematerjalid

6

rtf

Keskkonnaõigus

2 kohaselt üheks Euroopa Liidu keskseks ülesandeks. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ka eraldi keskkonnapeatükk, millele põhineb suur hulk sekundaarseid EL õigusakte (määruseid ja direktiive). Tegemist on ühe kõige põhjalikumalt reguleeritud valdkonnaga Euroopa Liidus, keskkonnaga seotud normid on tihti väga konkreetsed ning ranged. Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga. Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust. Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast

Keskkonnaõigus

8

doc

Keskkonnaõigus arvestus

puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Keskkonnaõiguse ajalooline areng – Õpik lk. 42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3

Bioloogia

60

pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse koditseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9

Keskkonnaõigus

48

doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või aine alternatiivid. 2. Keskkonna väärtustamine

Keskkonnapoliitika

15

doc

Keskkonnaõiguse loengumaterjal

o kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed o ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks o ning puudub alternatiiv. Ettevaatusprintsiip !Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses. Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult. Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias ("assimilative capacity approach"). Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises.

Õigusõpetus

16

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud ­ põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip ­ otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip ­ rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll ­ kasvuhoonegaasid

Keskkonnakaitse

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus:  Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab.  Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda.  KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus.  KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab.  Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.

Keskkonnakaitse

18

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid

Keskkonna kaitse

Kommentaarid (0)