KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe
Lipiidide põhieesmärgid inimkehas Metaboolse energia suurim produktsioon ( 25-30% toitelisest energiast) Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Ketokehade süntees ja lõhustamine Lipiidi-sarnaste biomolekulide süntees Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisatsioonist, membraansete fosfo
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
emulgaatorsüsteemid on: veri, piim. Emulgaatoritel põhineb pesemisvüime. Pea peasemine: hüdrofoobne osa liitub rasuga ja teine osa veega. Nt: letsitiin, palju munarebus ja sojaõlis, pett. Letsitiin on oluline komponent närviraku membraanides. Lisaks söömisel ei ole mõtet. Letsitiini lagundaisel erandub vitamiin B4, mis ei tule välja mitte uriini vaid higiga ja haiseb imelikult. Ühesõnaga hakkad haisema nagu kala. Tsüklilised lipiidid. Tsükliline alkohol + rasvhape. Kolesterool + rasvhape = kolesteriid. Tsükliline alko ja rasvhape täidavad oma funktsioone koos. Kolesterool/kolesteriid on omased ainult loomorganismidele. Kolesterool/kolesteriid ülesanded: struktuurne (looma rakkudes biomembraani stabiliseeriv koostisosa, kõige rohkem närvirakkude membraanides, kolesterooli on kõige rohkem ajust tehtud toitudes). Sapphapete sünteesiks (sapphapetega viiakse ka kolesteroos välja, tahke väljaheitega). Kolesterool on vajalik vitamiin D (D3) sünteesiks nahas
hüdrofiilseteks). Emulgaatoreid sisaldavad majonees, salatikaste ja või. Leidub ka shampoonis (hüdrofoobne osa seostub rasuga ja hüdrofiilne osa seostub loputusveega) LETSITIIN - E322 saadakse munast. Tsüklilised lipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid. Kõikides eukarüootsetes organismides on erinevad tsüklilised alkoholid : + seentes = ergosterool + taimedes = fütosterool + loomades = kolesterool. KOLESTEROOL ON ALKOHOL MITTE LIPIID!!! N : ergosterool + rasvhape = ergosteriid kolesterool + rasvhape = kolesteriid Kolesteriididide biofunktsioonid : a) kuulvad biomembraanide koostisesse. b) nendest sünteesitakse : 1. sapi koostisosi 2. Suguhormoone 3. Vitamiin D ühendeid. Kolesteriidide ainevahetushäireid : Ateroskleroos - veresoonte lupjumine. Toimub võõrühendite ladestumisel veresoonte SEINTESSE!
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
· plasmavalgud albumiinid väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad transpordiks rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone globuliinid suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad fibrinogeen vere hüübimisel vabaneb fibriin · ioonid K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH · toitained aminohapped, rasvhapped, kolesterool, glükoos jne. Need on keha rakkudele energiaallikad · vitamiinid hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud:
Kõik kommentaarid