Suhtlusstiilid (0)

Organisatsiooni käitumine
  
        
  
    
Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest
Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil.  Suhtlemine  on inimestevaheline 
teabevahetuse   protsess,   mille   käigus   toimub   vastastikune    tajumine    ja   tundmaõppimine   ning 
sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, 
vilumusi,   oskusi.   Inimene   suhtleb   kogu   oma   isiksusega,   kogu   oma   olemusega.   Sõnad   on   vaid 
suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga  peituvad  mõtted. Sõnu ilmestavad 
hääletoon,   kehakeel   ja   paljud   muud   tegurid.   Suhtlemisstiile   on   üritatud   seletada   ammustest 
aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile – on 
loodud palju erinevaid mudeleid  ja teooriaid.
Inimkäitumises   eristatakse   enamasti   kolme   põhilist   käitumisstiili.   Käitumisstiil   sõltub   inimese 
isiksuslikust   eripärast,   kuid   ka   erinevatest   olukordadest   ja   situatsioonidest.   Suhtlemisstiile 
jaotatakse alistuva, agressiivse ja  kehtestava  käitumisena. 
Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda  omadest  olulisemaks. Teised 
on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma 
mõtteid, tundeid ja soove. Ta on  harjunud  teiste vajadusi enda omadest olulisemaks  pidama . Kui ta 
midagi söendab öelda, siis  saadavad  tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi  asjatundja ...Ma 
pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Ka kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 
Alustuva sutlemisstiiliga inimene:
• Ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks. 
• Seab teiste arvamused ja soovid enda omadest kõrgemale. 
• Annab teistele kergesti järele. 
• Talub kõike vaikides. 
• Vabandab palju. 
Alistuvalt käituja tunneb abitust, solvumist, pettumust, murelikkust, viha, ebakindlust, kibestumist, 
rahulolematust  ja kadedust. Ta ei saavuta, mida ta tahab; tunneb ennast üksildasena, temas koguneb 
viha; tema õigusi hakatakse pikapeale piirama; teda ei austata ja tema tervis halveneb pideva stressi 
tagajärjel. 
Agressiivselt käitudes seab inimene iseenda huvid  esikohale  ja ei arvesta üldse teiste soovidega. 
Kõige   tähtsam   on   “mina   ise”!   Sellisele  inimesele   ei    valmista    oma   mõtete,   soovide   ja   tunnete 
väljendamine mingisugust raskust, kuid sageli teeb ta seda teiste õiguste ja tunnete arvel. Ta  kipub  
teisi kohtlema üleolevalt, alandavalt ja ründavalt. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub 
sagedasti   teisi   kritiseerima   ja   hukka   mõistma.   Kehakeel   väljendab   üleolekut,   võimukust   ja 
hoolimatust.
Agressiivse sutlemisstiiliga inimene:
• Seisab oma õiguste eest, aga ei mõtle teiste inimeste peale. 
• Seab oma  tujud ja soovid alati teistest kõrgemale. 
• Surub teised alla. 
• Saab oma tahtmise teiste arvel. 
Agressiivne käituja tunneb viha, ülbust, on üleolev ja ärritub kergesti. Samas tunneb ta ka hirmu ja 
ebakindlust.  Agressiivne   käituja   kardab   kaotada   oma   positsiooni.   Ta    domineerib ,   halvustab,   ta 
võidab teiste arvelt ja teda ei sallita, ei austata, tema tervis halveneb pideva pinge tagajärjel, ta jääb 
lõpuks üksikuks. 
Kehtestav  käitumisstiil on alistuvast ja agressiivsest käitumisest erinev. Kehtestavalt käitudes ütleb 
inimene välja, mida ta mõtleb, tunneb ja  arvab . Selline inimene ütleb otse välja, mida ta soovib. Ta 
seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud 
1
Organisatsiooni käitumine