Kuressaare
Gümnaasium
Isadora Duncan
referaat
Koostaja : Marleen Kubits, 9b
Juhendaja : Anne Mets
Kuressaare
2010
Sissejuhatus
Ameerikas
sündinud Isadora Duncanit on korduvalt nimetatud moderntantsu
loojaks. Elanud nii Euroopas, kui Nõukogude liidu aladel, katkes
tema elutee 50 aastaselt. Duncani kiindumus pikkade naiselike
siidsallide suhtes sai talle saatuslikuks, istunud autosse , suur
siidsall tema kaela ümber mähituna, takerdus see auto rataste ja
tagatelje vahele, nii ta murdis oma kaela ja suri. Duncan on huvitav
just oma julguse poolest, ta ei kartnud erineda, isegi kui teda väga
ei hinnatud, jätkas ta oma rida ja aastate jooksul sai ta kuulsaks kogu Euroopas ja nüüdseks, 21. Sajandiks , on ta hinnatud kogu
maailmas. Referaadis tutvustan teile tema noorust ja õpinguid,
loomingut, tantsulaadi ja veidi tema pärandit. Kuna Duncani
tantsulaad aja jooksul teisenes, saate veidi lugeda ka sellest,
nautige. .
Isadora
Duncan .
Noorus
ja õpingud. .
Isadora Duncan oli pärit San Franciscost.
Vanemate lahkuminek tema nooruses jättis ta vähese kooliharidusega,
2 aastat hiljem astus ta balletikooli ja õppis seal 10 aastat ja pärast seda võeti ta vastu Maria teatri balletitruppi. Tema eesmärgiks oli tantsida võimalikult paljudele inimestele niisiis tantsis ta 15 aasta jooksul kõikjal maailmas. Pavlova suri 50. aastasena kopsupõletikku, kuid isegi siis olevat ta sosistanud, et keegi paneks tema luigekostüümi valmis. 20. sajandist hakkas balletti tulema ka uued suunad. Esimesena Isadora Duncani näol, aga see ei tähendanud, et klassikaline ballett ära kadus. 1940. aastal esietendus Leonid Lavrovski koreograafiaga ,,Romeo ja Julia" imeilusale Sergei Prokofjevi muusikale. 1948. aastal esietendus ka Prokofjevi muusikale kõigile tuntud süzeega ,,Tuhkatriinu". 2 Vene hooajad ja klassikalisest balletist alguse saanud liigid Vene teatri- ja kunstitegelane Sergei Djagilev, kes oli rühmituse "Mir istkustva" asutaja,
Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist ja häälitsustest. Christina Ciupke ja Mart Kangro ,,Winners versus Losers" näitas, et see võib olla ka psühhoanalüüs ja katarsis, tõsine võidujooks ja kaotamine. Etendust mängiti märtsis Eestis ja 9.-11. aprillini tantsitakse Berliini publikule. Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan, kes rõhutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest väljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. Jäsemete asetus ja nende loodav kujund olid vähem tähtis kui tantsija hõivatus liikumisega. Moderntants Eestis Nõukogude võimu ajal moderntants Eestis areneda ei saanud. See oli keelatud, nagu enamik ,,lääne maailma pahesid". Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu
vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist ja häälitsustest. Christina Ciupke ja Mart Kangro ,,Winners versus Losers" näitas, et see võib olla ka psühhoanalüüs ja katarsis, tõsine võidujooks ja kaotamine. Etendust mängiti märtsis Eestis ja 9.-11. aprillini tantsitakse Berliini publikule. Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan, kes rõhutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest väljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. Jäsemete asetus ja nende loodav kujund olid vähem tähtis kui tantsija hõivatus liikumisega. Moderntants Eestis Nõukogude võimu ajal moderntants Eestis areneda ei saanud. See oli keelatud, nagu enamik ,,lääne maailma pahesid"
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kõik kommentaarid