Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Georg Simon Ohm - Esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Georg Simon Ohm - Esitlus #1 Georg Simon Ohm - Esitlus #2 Georg Simon Ohm - Esitlus #3 Georg Simon Ohm - Esitlus #4 Georg Simon Ohm - Esitlus #5 Georg Simon Ohm - Esitlus #6 Georg Simon Ohm - Esitlus #7 Georg Simon Ohm - Esitlus #8 Georg Simon Ohm - Esitlus #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wingardium Leviosa Õppematerjali autor
Kuulsa saksa füüsiku ja matemaatiku Georg Simon Ohmi elulugu ja saavutused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Georg simon ogm

IISAKU GÜMNAASIUM 8.KLASS Füüsika Georg Simon Ohm Referaat Koostaja: Janre Kurs Juhendaja: Relika Kaljumäe Iisaku 2008 Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789 Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp, ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist, uisutamist ja piljardit. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofessor Langsdorfi soovitusel jätkas siiski õpinguid iseseisvalt. Täiendanud end kaks aastat omal käel, naasis Ohm ülikooli õpinguid jätkama ja sai juba sama

Füüsika
thumbnail
5
doc

G.S. Ohm / Ohmi seadus

Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat

Füüsika
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

kujund oli oma olukorda realistlikult hindava, kuid sealjuures ambitsioonika tegija oma. Kuna kolm Taasiseseisvunud Eesti presidenti on nii erinevad siis tahtsingi selles uurimustöös kolme presidenti omavahel võrrelda ja uurida mida teised on nende kohta ütelnud. Lk 1 Lennart Mer i Lennart Meri oli taasiseseisvunud Eesti esimene president. Ta oli suur sugune ning haritud inimene ja poliitik. Lapsepõlv oli tal raske. Tema isa Georg Meri oli diplomaat ja ka kirjanik kes kirjutas majandust, poliitikat ja ajalugu käsitlevaid tekste rahvusvaheliselt tuntud ajakirjadele. Georg Merel oli palju sidemeid tuntud Euroopa ajakirjanike ja kirjanikega. Lennart Meri ongi oma isa pidanud ennekõike eurooplaseks ja seejärel eestlaseks. Lennarti ema Alice Meri oli pärit rannarootsist ja rannarootsi aktsent püsis tal elu lõpuni ' telegrafist. 1930.aastate alguses saadeti Georg Meri stipendium õpinguteks Sorbonne´i Ecole Politique

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
16
doc

Kümnevõistlus

Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur ­ võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 ­ ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924.

Kehaline kasvatus
thumbnail
31
odt

Minu Eesti - Minu kirik

LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD M. Salomon Matthiä, 1642-1650 Johanns Kemnitz, umbes 1651; pärast lahkumist teenisid Palamuse õpetajad Deguinus, umbes 1668 Engelbrecht Matthiä, 1677-1678 Johannes Gerstenkorn, 1680-1709 1711-1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja 1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja Christian Schmidt, 1727-1759 Gustav Friedrich Cappel, 1760-1784 Gottfried Ludvig Postels, 1785-1797 Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843 Woldemar von Mickwitz, 1843-1892 Franz Hollmann. 1892-1902 Hermann Alexander Neppert, 1902-1913 Otto Walter, 1914-1916 Paul Kuusik, 1917-1922 Eduard Tennmann, 1923-1932 Karl Kool, 1932-1944 Karl Koppel, 1944-1963 Gustav Viise, 1963-1975 Kalle Kasemaa, 1975 1976-tänini teenib kogudust Mustvee õpetaja Eenok Haamer. 44 44 http://www.maarjamagdaleena.ee/?info,teated 28

Ajalugu
thumbnail
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........

Ajalugu
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid ­ Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" ­ Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest

Kirjandus
thumbnail
17
doc

Eksamipiletid.

Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun